Kiire info
välistrasside avariidest
telefonil 523 4563

Keskkonnainvesteeringute Keskuse SA juhtivkoordinaator Tiiu Noormaa on koostanud presentatsiooni eraisikute ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitumise või nõuetekohase reoveemahuti paigaldamise taotlusvooru kohta. Presentatsiooniga saab tutvuda SIIN.

Toetust saabki hakata taotlema SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu. Taotlusvooru avamisest antakse teada üleriigilises meedias ja ka KIKi kodulehel.

Keskkonnaministeeriumi pressiteade: 17.04.2018 BNS - Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks või nõuetekohase reoveemahuti paigaldamiseks saavad eraisikud hakata riigilt toetust küsima, kokku läheb jaotamisele 10 miljonit eurot.

Eestis kasutab ühiskanalisatsiooni teenust 83 protsenti elanikest. Siiski on märkimisväärne hulk neid, kes pole ühiskanalisatsiooniga liitunud, ehkki vee-ettevõte ja kohalik omavalitsus on selleks võimaluse loonud. Teadaolevalt on Eestis ligikaudu 15 000 sellist elamut.„Loodame, et riigi toetus on piisavaks abiks ja motivaatoriks neile, kel erinevatel põhjustel on seni ühiskanalisatsiooniga liitumata,“ selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler toetuse eesmärki. „Pikas perspektiivis on ühiskanalisatsiooniga liitumine ka majanduslikult kasulikum kui kogumismahuti kasutamine.“

Kooskõlastusringile saadetud eelnõu järgi saab toetust küsida kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni rajamiseks elamust kuni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktini. Lisaks toetatakse reovee kogumise mahutite rajamist ja ümberehitamist piirkondades, kus puudub ühiskanalisatsioon ja kuhu seda ei planeerita lähima viie aasta jooksul rajada. Toetusteks on kokku ligikaudu 10 miljonit eurot.

Viimastel aastatel tehtud uurimistööd näitavad, et pooled eramajapidamiste individuaalsed joogiveesüsteemid ja reovee kohtkäitluslahendused ei vasta nõuetele ja ohustavad seetõttu nii põhjavett kui ka inimeste tarbitavat joogivett. „Kolibakter joogivees võib põhjustada mitmesuguseid tervisehäireid,“ selgitas Kiisler.

Reedel, 6.aprillil 2018 toimunud istungil kinnitas Valga Vallavolikogu reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja Valga vallas.

Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri kehtib kõikidele füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele, kes teostavad reovee kohtkäitlust ja kasutavad purgimisteenust Valga valla haldusterritooriumil ning ka neile ettevõtjatele/ettevõtetele, kes pakuvad vallas purgimisteenust.

Määruse koostamise peamiseks eesmärgiks on tagada maksimaalne ohutus inimese tervisele, keskkonnale ja varale. „Samuti annab see dokument ülevaate sellest, millistele tingimustele peavad vastama reovee kohtkäitlusrajatised, omapuhastid ning millistel tingimustel tohib ja saab neid rajada. Lisaks saab eeskirjast infot, kuidas peab talitama, et käidelda tekkinud reovett keskkonnasõbralikult, reostamata samal ajal põhjavett ning veekogusid," selgitas ehitus- ja planeerimisteenistuse juhataja Urmas Möldre.

Määrusega saab tutvuda Riigi Teatajas.

Täna on rahvusvaheline veepäev, mille eesmärgiks on juhtida tähelepanu veekeskkonna probleemidele ja vee-elustiku säästmise võimalustele. Põhifookus on sel aastal suunatud mikroplastikule. Eesti Vee-ettevõtete Liit korraldas veepäeva puhul seminari, kus kinnitati kraanivee usaldusväärsust, uuriti, kas mikroplast on tõsine probleem, millised tooted on suuremad saastajad ja kui tõhusad on reoveepuhastuse tehnoloogiad?

 „Vee-ettevõtjad on üha uute ja uute joogivee ning keskkonna probleemide tõusetumisel tundlikuks muutunud. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni taristusse on viimasel kahekümnendil investeeritud kaugelt enam kui miljard eurot. Oleme põhjendatult rahul joogivee kvaliteediga ja julgustanud tarbijaid kraanivett eelistama pudeliveele. Ja siis, nagu välk selgest taevast, hirmutatakse inimesi radioaktiivsusega, mikroplastikuga. Inimeste turvatunne on tugevalt kõikuma löönud. Vee-ettevõtjad kinnitavad, kraanivesi on kvaliteetne, põhjust paanikaks pole“ rääkis EVELi tegevdirektor Vahur Tarkmees.

Nüüd, kus oleme kontrolli alla saamas toitainete heite, teame allikaid, oleme investeerinud tehnoloogiatesse, suudame vastu astuda uutele probleemidele. Mikroplast  veekeskkonnas vajab tähelepanu, pole kahtlustki. EVELi õigusnõunik Pille Aarma sõnul puuduvad hetkel nõuded, mis reguleeriks mikroplastide teket, kuid Euroopa Komisjon on alustanud sellealaste ettevalmistustega. 

Tallinna Tehnikakõrgkooli Ringmajanduse ja tehnoloogia instituudi direktor Erki Lember viitas Taani Tehnikaülikooli uuringule mikroplastiku heidete levikust, mõjudest ja allikatest: