Läänemeri ja seda ümbritsevad veekogud puutuvad kokku maa- ja linna valgalade suurenenud saastatusega. Kui punktreostuse allikaid on sageli lihtne tuvastada ja nendega tegeleda, siis hajureostus on vähem ilmne ning seetõttu ka raskem tuvastada ja leevendada.

Praktiline ja ressursipõhine Watershed Safety Plan (WSSP) tegevusmudel võimaldab omavalitsustel, vee-ettevõtetel ja sarnastel osalejatel vähendada Läänemerre jõudva hajureostuse hulka, mis tavaliselt sisaldab kahjulike toitainete sissevoolu, ohtlikke aineid ja patogeene. WSSP-d on hiljuti katsetatud Soomes.

Üldkasutatava mudeli väljatöötamiseks hõlmavad projekti pilootalad tihehoonestusalasid, hajaasustusega põllumajandus- ja metsaalasid. Iga pilootvalgala uuritakse üksikasjalikult kaasaegsete tehnoloogiate, nagu GIS-tööriistade ja kohapealsete meetoditega, et tuvastada ohualad, mille eesmärk on sihtida ja rakendada säästvaid veekaitsemeetmeid, vähendamaks hajureostust ressursipõhiselt ja tõhusalt. WSSP hõlmab praeguseid rakendusi, aga ka uusi dünaamilisi simulatsioonimudeleid, mis võimaldavad otsustajatel võrrelda erinevaid stsenaariume ja sekkumisi.

See on esimene kord, kui sellist rakendatavat valgalapõhist tegevusmudelit kohandatakse Kesk-Läänemere piirkonnas omavalitsustele ja vee-ettevõtetele jms. Hajureostus on Läänemere piirkonna ühine väljakutse ja seda saab lahendada ainult ühiselt tegutsedes, kuna eraldi tegutsemine oleks piiratud ressursside raiskamine. Parandades vee kvaliteeti Kesk-Läänemere piirkonnas, parandab WSSP ka elanike heaolu, eriti pilootaladel.

AS Valga Vesi poolt annab oma panuse projekti elluviimisel välisvõrkude insener Külli Radsin.

Projekti nimi: WaterShed Safety Plan for controlling diffuse pollution WSSP

Rahastus: Central Baltic Programme 2021-2027.

Projekti kestus: 01.05.2024- 31.10.2027

Puhta joogivee kasutamine kastmiseks on väärtusliku loodusressursi raiskamine. Üleüldine suund on võtta selleks kasutusele muud lahendused, lihtsaimaks ning odavaimaks viisiks on on koguda vihmavett tavalisse veemahutisse, mis on paigaldatud/ ühendatud vihmaveerenniga.

Tallinna Vee kodulehel on lihtsalt ning kokkuvõtlikult ära toodud viis lihtsat lahendust, millest šnitti võtta, lugeda saab täpsemalt SIIT.

Tõsisematele huvilistele on kättesaadav Eesti Maaülikooli publikatsioon "Looduslähedased sademeveesüsteemid : Eesti kliimasse sobivate säästvate sademeveelahenduste käsiraamat".