22.märtsil tähistame ülemaailmset veepäeva.

Eestis toimub selle tähistamine seekord lausa terve (vee)nädal, mille jooksul toimub üle riigi mitmeid sündmusi ja ettevõtmisi.

AS Valga Vesi alustas juba reedel, 20.märtsil, kui tootmisjuht Raivo Püvi käis Valgamaa Kutseõppekeskuses rääkimas vee tähtsusest ning andis ülevaate vee-ettevõtte igapäevastest tegemistest. Sealt edasi liiguti veejaama ning lõpuks reoveepuhastile, kus juba oma silmaga saadi seda kõike ka näha.

 Veenädala sündmused on leitavad siit: https://keskkonnaharidus.ee/et/veenadal

Joogivee kvaliteedist rääkides eeldame sageli, et vastutus lasub täielikult vee-ettevõttel. Tegelikult sõltub aga puhta vee jõudmine kodude kraanidesse nii vee-ettevõttest kui ka kinnistuomanikust.  Vee-ettevõte tagab nõuetele vastava joogivee ja toimiva teenuse kuni liitumispunktini, kinnistuomanik hoolitseb aga selle eest, et sama kvaliteet säiliks ka hoone torustikus ja jõuaks kraanidesse. Just kinnistusisene torustik on see lüli, mis jääb tihti tähelepanuta, kuid võib oluliselt mõjutada nii vee kvaliteeti kraanis kui ka kogu piirkonna veevarustuse toimimist.

Kus jookseb piir vee-ettevõtte ja kinnistuomaniku vastutuse vahel?

Vee-ettevõte vastutab joogivee kvaliteedi ja teenuse toimimise eest kuni kinnistu veevõrguga liitumispunktini – see hõlmab näiteks veetöötlust, kvaliteedikontrolli ja torustiku korrashoidu. Liitumispunkt on seaduse ja liitumislepingu alusel määratud piir ühisveevärgi ja kinnistu veevärgi vahel. See asub üldjuhul avalikul maal kinnistu piiril, kuid kui seda ei ole tehnilistel või muudel põhjendatud põhjustel võimalik sinna määrata, võib liitumispunkt paikneda ka muus poolte kokkulepitud asukohas.

Liitumispunktist edasine (näiteks kinnistu- või hoonesisene torustik, kraanid ja ventiilid jms) on aga juba kinnistuomaniku või korteriühistu vastutus. Kui selles süsteemis tekib rike, lekked või kvaliteediprobleemid, siis ei ole nende põhjus enam veevärgi hallatavas osas.