Tahevas toimub seoses elektrivõrgu plaaniliste hooldustöödega 16.11.2026 kell 09:30 - 12:30 veekatkestus.

Kaagjärve Mäemõisa klientidel toimub seoses elektrivõrgu plaaniliste hooldustöödega 27.11.2026 kell 10:00 - 14:00 veekatkestus.

 

Vabandame võimalike ebamugavuste pärast.

 

Alates 01.11.2026 sularahaarveldusi enam ei toimu.

Endiselt saab tasuda pangakaardiga.

 

Välistrasside avariid 24h

Tänavavalgustuse rikked

Uudised

PRESSITEADE
Eesti Vee-ettevõtete Liit
4.11.2026

Just nüüd on õige (viimane) aeg vaadata üle kodused veesüsteemid, sest esimesed tõsisemad külmad ei pruugi enam kaugel olla. Kui veetorud kulgevad läbi jaheda keldri, paiknevad välisseina läheduses või on ebapiisavalt soojustatud, võib pakane põhjustada veekatkestuse ning halvimal juhul ulatusliku veekahjustuse.


Eesti Vee-ettevõtete Liit (EVEL) kutsub koduomanikke üles võimalikke külmumisriske ennetama juba praegu, mil puuduste kõrvaldamiseks on veel aega.
Sügisel pöörame tähelepanu katustele, küttesüsteemidele ja akende tihendamisele, kuid veetorustik jääb sageli tagaplaanile. Ometi ei pruugi külmumisrisk avalduda esimeste miinuskraadidega, vaid alles pikema külmaperioodi jooksul, mil torustik ja seda ümbritsevad konstruktsioonid järk-järgult jahtuvad.
„Koduomanik ei pruugi igapäevaselt mõelda sellele, kust tema veetorud kulgevad või millistes tingimustes need asuvad. Ometi võib piisata ühest soojustamata torulõigust või külma õhku läbilaskvast keldriaknast, et tugevama pakasega tekiks tõsine probleem. Seepärast soovitame veesüsteemid üle vaadata juba sügisel, kui võimalikke puudusi on veel lihtne kõrvaldada,“ ütleb Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevjuht Raili Kärmas.


Külmakahjustus võib ilmneda alles sulailmaga

PRESSITEADE
Eesti Vee-ettevõtete Liit
28.10.2026

Kliimaministeeriumi 2024. aasta hinnangu kohaselt ulatub Eesti veemajandustaristu 12 aasta investeerimisvajadus 2,1 miljardi euroni – ligi kaks korda suurema summani kui 2019. aasta hinnangus. Samal ajal vananeb taristu, lisanduvad uued keskkonna- ja ohutusnõuded ning tulevikus tuleb järjest suurem osa investeeringutest katta sektori enda tuludest. Küsimus pole enam selles, kas Eesti veetaristusse tuleb investeerida, vaid selles, kuskohast selleks vajalik raha tuleb ja mis juhtub, kui vajalikud otsused edasi lükatakse.


Investeerimisvajadus on mõne aastaga peaaegu kahekordistunud

Kui 2019. aastal hinnati Eesti veemajandustaristu järgneva 12 aasta investeerimisvajaduseks 1,1 miljardit eurot, siis Kliimaministeeriumi 2024. aasta hinnangus ulatus sama pika perioodi investeerimisvajadus juba 2,1 miljardi euroni. Hinnangud näitavad, kui oluliselt on sektori investeerimisvajadus viie aastaga kasvanud. Investeeringuid on vaja nii olemasoleva vee- ja kanalisatsioonitaristu uuendamiseks kui ka uute keskkonna- ja ohutusnõuete täitmiseks.
Probleemi teeb vähem nähtavaks asjaolu, et suur osa vee- ja kanalisatsioonitaristust asub maa all. Torustiku vananemist ei märka me samamoodi nagu lagunevat teekatet või maja fassaadi. Seni, kuni kraanist tuleb puhas vesi ja kanalisatsioon töötab, võibki jääda mulje, et süsteem on korras. Ent torustike ja mahutite eeldatav eluiga on ligikaudu 40–50 aastat ning tehnoloogilised seadmed vajavad asendamist juba 10–15 aasta järel. Tänapäevaste infotehnoloogiliste lahenduste eluiga võib olla veelgi lühem. Veetaristut ei saa seetõttu kunagi lõplikult valmis ehitada – seda tuleb pidevalt hooldada, remontida ja õigel ajal uuendada.

Välistrasside avariid 24h

Tänavavalgustuse rikked