Kiire info
välistrasside avariidest
telefonil 523 4563

Oleme alustanud plaanilise veetrasside pesuga Valga linnas. Meie veetorustike kogupikkus linna territooriumil on ligi 90 km ning eesmärgiks on kogu Valga linna torustik läbi pesta 2018. aasta jooksul.

Tehnoloogiliselt toimub pesu järgmiselt. Pestav torustikulõik eraldatakse siibrite sulgemisega kogu muust torustikust ning suletakse kõikide klientide maakraanid majasisestustel. Seejärel uhutakse torustikulõik õhu ja vee seguga läbi, et puhastada torustik seintele sadestunud setetest. Õhu ja vee segu tekitab torustikus tugeva turbulentse voolamise, mis puhastabki torude seinad. Pesu protsessis ei kasutada mingeid täiendavaid aineid peale õhu ja vee. Protsessi väljumisvoolik on varustatud vaateklaasi ja proovivõtu kraaniga. Pesemine õhu ja vee seguga jätkub kuni vaateklaasis ja võetavas proovis ei ole näha enam ühtki silmaga nähtavat mehhaanilist osa.

Veekatkestustest pesu toimumise ajal  teavitatakse kliente eelnevalt e-kirja või telefoni teel, samuti kajastatakse vastav info AS Valga Vesi kodulehel.

Peale pesu ja enne tarbimise alustamist soovitame kõigil klientidel  üle kontrollida ja vajadusel puhastada oma veefiltrid ning esmalt lasta kraanist veel veidi aega voolata, et puhastada ka kinnistusisene torustik sinna kogunenud võimalikest setetest. Juhul kui peale torustike pesu tuleb kraanist „valget vett“, siis see on tingitud pesemise käigus vees lahustunud õhust, mis võib jääda mõneks ajaks puhastatud toru lõiku. Mingit ohtu tervisele selline vesi ei sisalda.

Kirjeldatud torustike pesu toimub sel meetodil Valga linna veetorustikes esmakordselt ja on vajalik vee kvaliteedi tagamiseks. Palume Teie mõistvat suhtumist veekatkestuste ajal. Teeme omalt poolt kõik, et pesuprotsess oleks võimalikult kiire, aga samas hea joogivee tagamiseks piisav.

Täpsemalt saab torustike pesust lugeda SIIT.

 

 

AS Valga Vesi annab teada, et alates 01.juulist 2018 hakkab kehtima uus teenustööde hinnakiri, millega saab tutvuda SIIN.

Keskkonnaministeeriumi pressiteade 17.05.2018

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks või reovee kogumise nõuetekohase mahuti paigaldamiseks saab Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu hakata taotlema alates 5. juunist. Täna kinnitas keskkonnaminister Siim Kiisler toetuse taotlemise korra ja tingimused.

„Juba enne vooru avamist on huvi selle toetuse vastu väga suur, mis kinnitab, et sellist võimalust oli ka väga vaja. Meie huvi on saada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga võimalikult palju liitujaid. Ühiskanalisatsioon on oluliselt mugavam ja soodsam kui pidev reovee äraveo tellimine, lisaks on siis kindel, et reovesi saab kokku kogutud ja puhastatud  nii nagu vaja ning keskkonda ega põhjavett ei reostata,“ selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler.

Toetust saavad taotleda nende piirkondade elanikud, kelle majapidamine asub reoveekogumisalal, mille reostuskoormus on üle 2000 tarbija. Selliseid alasid on hetkeseisuga Eestis 57. Seda, kas elukoht asub vastaval reoveekogumisalal, saab kontrollida keskkonnaregistrist.

Toetust saab küsida elamu ühendamiseks ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga või elamule kogumismahuti rajamiseks või ümberehitamiseks piirkonnas, kus puudub ühiskanalisatsioon ning kus on teada, et ühisveevärki ja -kanalisatsiooni lähima viie aasta jooksul ei rajata. Juhul kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisvõimalus on olemas, siis antakse toetust vaid liitumiseks.

Toetuse suurus lähtub sarnaste ehitustööde tänavu jaanuaris välja selgitatud keskmisest maksumusest ning sõltub ehitustööde mahust ning rajatava torustiku pikkusest. Toetuseks on kokku ligikaudu 10 miljonit eurot, keskmised toetuste summad jäävad vahemikku 2000-2500 eurot. Arvestades liitumata majapidamiste arvu, võib sellest kõikide tarbeks väheks jääda.

 

Keskkonnainvesteeringute Keskuse SA juhtivkoordinaator Tiiu Noormaa on koostanud presentatsiooni eraisikute ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitumise või nõuetekohase reoveemahuti paigaldamise taotlusvooru kohta. Presentatsiooniga saab tutvuda SIIN.

Toetust saabki hakata taotlema SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu. Taotlusvooru avamisest antakse teada üleriigilises meedias ja ka KIKi kodulehel.