Võimalikust veekriisist, vee erilistest omadustest ning olulisusest mitte ainult joogiveena annab hea ülevaate Postimehe Heureka rubriigis ilmunud artikkel "Veekriis ja vee elutähtis olemus".

11.märtsil 2024 ilmus Postimehe majandusrubriigis artikkel, kus EVEL-i (Eesti Vee-ettevõtete Liidu) juht Raili Kärmas selgitab lihtsalt ning arusaadavalt lahti, kuidas kajastatakse vee-ettevõtetes investeeringuid ning miks on mõnikord majandusaasta aruannetes on näha väga suuri kasuminumbreid.

Artikkel on leitav SIIT.

Pudelivesi pole keskkonnasäästlik:

• aastas toodetakse ca 200 miljardit veepudelit. Sellise koguse pudelivee pakendamiseks kulub ~ 3,3 miljonit tonni plasti, mille tootmiseks omakorda kulub 100 miljonit gallonit naftat. Sellise nafta kogusega saaks terve aasta sõita 220 000 autot.
• plasti lagunemiseks kulub ca 450 aastat. Kuigi jäätmete taaskasutus on viimastel aastatel järjest rohkem laienenud, jõuab prügimäele 90% plastikpudelitest.
• ühe liitri vee tegemiseks kulub 2 liitrit vett 

Säästate raha:

Kas Sa teadsid, et:

• 97% maailma veest asub meredes ja ookeanides
• 2% veest on jäätunud kujul
• vaid 1% kogu maakeral olevast veest sobib joomiseks
• aafriklane läbib keskmiselt ca 5,9 km pikkuse teekonna igapäevase vee saamiseks
• pudelivee müügikäive on aastas ca 50-65 miljardit eurot 
• ca 1,5 miljardil inimesel puudub ligipääs puhtale veele
• tänapäeval kulutab inimene 70% enam vett kui 40 aastat tagasi
• ainult 3% vett kulutatakse tegelikult joomiseks, ligi 95% veest saadetakse torude kaudu majapidamisest uuesti minema

GLOBAALNE VEEPROBLEEM

Vee kasutamine on viimasel sajandil kuuekordistunud, mis on üle kahe korra rohkem kui rahvastiku juurdekasv samal ajajärgul. Ehkki veevarud ajas vähenevad ning konkurents vee pärast aina kasvab, on veeressursi raiskamine endiselt väga suur. Veevarude järjepidevale vähenemisele aitavad kaasa rahvastiku kiire juurdekasv, põhjavee saastamine ning veekasutusest oluliselt aeglasem veevarude taastumine.

MILLEKS MEILE VESI?