UUDISED

18apr

KESKKONNAINVESTEERINGUTE KESKUSE SA INFOMATERJAL ÜHISVEEVÄRGI- JA KANALISATSIOONIGA LIITUMISE TOETUSE TAOTLEMISEL

Keskkonnainvesteeringute Keskuse SA juhtivkoordinaator Tiiu Noormaa on koostanud presentatsiooni eraisikute ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitumise või nõuetekohase reoveemahuti paigaldamise taotlusvooru kohta. Presentatsiooniga saab tutvuda SIIN.

Toetust saabki hakata taotlema SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu. Taotlusvooru avamisest antakse teada üleriigilises meedias ja ka KIKi kodulehel.

17apr

PRESSITEADE: RIIK TOETAB ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONIGA LIITUMIST
10 MILJONIGA

Keskkonnaministeeriumi pressiteade: 17.04.2018 BNS - Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks või nõuetekohase reoveemahuti paigaldamiseks saavad eraisikud hakata riigilt toetust küsima, kokku läheb jaotamisele 10 miljonit eurot.

Eestis kasutab ühiskanalisatsiooni teenust 83 protsenti elanikest. Siiski on märkimisväärne hulk neid, kes pole ühiskanalisatsiooniga liitunud, ehkki vee-ettevõte ja kohalik omavalitsus on selleks võimaluse loonud. Teadaolevalt on Eestis ligikaudu 15 000 sellist elamut.„Loodame, et riigi toetus on piisavaks abiks ja motivaatoriks neile, kel erinevatel põhjustel on seni ühiskanalisatsiooniga liitumata,“ selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler toetuse eesmärki. „Pikas perspektiivis on ühiskanalisatsiooniga liitumine ka majanduslikult kasulikum kui kogumismahuti kasutamine.“

Kooskõlastusringile saadetud eelnõu järgi saab toetust küsida kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni rajamiseks elamust kuni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktini. Lisaks toetatakse reovee kogumise mahutite rajamist ja ümberehitamist piirkondades, kus puudub ühiskanalisatsioon ja kuhu seda ei planeerita lähima viie aasta jooksul rajada. Toetusteks on kokku ligikaudu 10 miljonit eurot.

Viimastel aastatel tehtud uurimistööd näitavad, et pooled eramajapidamiste individuaalsed joogiveesüsteemid ja reovee kohtkäitluslahendused ei vasta nõuetele ja ohustavad seetõttu nii põhjavett kui ka inimeste tarbitavat joogivett. „Kolibakter joogivees võib põhjustada mitmesuguseid tervisehäireid,“ selgitas Kiisler.

12apr

VALGA VALLAVOLIKOGU KINNITAS VALGA VALLA REOVEE KOHTKÄITLUSE JA ÄRAVEO EESKIRJA

Reedel, 6.aprillil 2018 toimunud istungil kinnitas Valga Vallavolikogu reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja Valga vallas.

Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri kehtib kõikidele füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele, kes teostavad reovee kohtkäitlust ja kasutavad purgimisteenust Valga valla haldusterritooriumil ning ka neile ettevõtjatele/ettevõtetele, kes pakuvad vallas purgimisteenust.

Määruse koostamise peamiseks eesmärgiks on tagada maksimaalne ohutus inimese tervisele, keskkonnale ja varale. „Samuti annab see dokument ülevaate sellest, millistele tingimustele peavad vastama reovee kohtkäitlusrajatised, omapuhastid ning millistel tingimustel tohib ja saab neid rajada. Lisaks saab eeskirjast infot, kuidas peab talitama, et käidelda tekkinud reovett keskkonnasõbralikult, reostamata samal ajal põhjavett ning veekogusid," selgitas ehitus- ja planeerimisteenistuse juhataja Urmas Möldre.

Määrusega saab tutvuda Riigi Teatajas.

22mär

PRESSITEADE: 22.MÄRTS ON RAHVUSVAHELINE VEEPÄEV

Täna on rahvusvaheline veepäev, mille eesmärgiks on juhtida tähelepanu veekeskkonna probleemidele ja vee-elustiku säästmise võimalustele. Põhifookus on sel aastal suunatud mikroplastikule. Eesti Vee-ettevõtete Liit korraldas veepäeva puhul seminari, kus kinnitati kraanivee usaldusväärsust, uuriti, kas mikroplast on tõsine probleem, millised tooted on suuremad saastajad ja kui tõhusad on reoveepuhastuse tehnoloogiad?

 „Vee-ettevõtjad on üha uute ja uute joogivee ning keskkonna probleemide tõusetumisel tundlikuks muutunud. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni taristusse on viimasel kahekümnendil investeeritud kaugelt enam kui miljard eurot. Oleme põhjendatult rahul joogivee kvaliteediga ja julgustanud tarbijaid kraanivett eelistama pudeliveele. Ja siis, nagu välk selgest taevast, hirmutatakse inimesi radioaktiivsusega, mikroplastikuga. Inimeste turvatunne on tugevalt kõikuma löönud. Vee-ettevõtjad kinnitavad, kraanivesi on kvaliteetne, põhjust paanikaks pole“ rääkis EVELi tegevdirektor Vahur Tarkmees.

Nüüd, kus oleme kontrolli alla saamas toitainete heite, teame allikaid, oleme investeerinud tehnoloogiatesse, suudame vastu astuda uutele probleemidele. Mikroplast  veekeskkonnas vajab tähelepanu, pole kahtlustki. EVELi õigusnõunik Pille Aarma sõnul puuduvad hetkel nõuded, mis reguleeriks mikroplastide teket, kuid Euroopa Komisjon on alustanud sellealaste ettevalmistustega. 

Tallinna Tehnikakõrgkooli Ringmajanduse ja tehnoloogia instituudi direktor Erki Lember viitas Taani Tehnikaülikooli uuringule mikroplastiku heidete levikust, mõjudest ja allikatest:

19veeb

VALGA LINNA REOVEE PEAPUMPLA REKONSTRUEERITUD 

Valga linna reovee peapumpla rekonstrueerimistööd on lõpetatud.

Tööde tulemusena sai uue ilme nii seest kui väljast pumpla hoone, mis on rajatud 1973. aastal. Kuid olulisem välisest ilmest on see, et moraalselt ja füüsiliselt vananenud ning amortiseerunud seadmed asendati kaasaegsete töökindlate süsteemidega.

Projekti käigus vahetati välja vanad pumbad, täiustati võreprahi transpordisüsteemi, mittetoimiv kütte-ventilatsiooniagregaat asendati soojustagastusega ventilatsioonisüsteemiga,  uuendati reoveepumpla elektri-automaatikasüsteemi ja rajati eraldi ruum võreprahi konteinerite hoidmiseks. Samuti ehitati uus pumplat ümbritsev piirdeaed, uuendati teenindusala asfaltkatet ja rekonstrueeriti juurdepääsutee.

Tööde kogumaksumuseks kujunes 241 594,20 eurot, millest 205 355,07 eurot moodustas Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus ja 36 239,13 eurot AS Valga Vesi omaosalus.

13veeb

PRESSITEADE: VALGA PIMEDAD TÄNAVAD SAID VALGUSTUSE

Ajaleht Lõuna-Eesti Postimees avaldas 6.veebruaril artikli, kus on juttu Valga linna tänavavalgustuse laiendamisest ning liitunud piirkondade tänavavalgustusest.

Jaanuari alguses läksid põlema kõige viimased 215 uuest Valga tänavavalgustist. Veerand miljonit eurot maksma läinud lampide abil on nüüd valge kogu linn.

Artiklit saab lugeda siit.

 

07veeb

VALGA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2018 - 2029 ON KINNITATUD

Valga Vallavolikogu 02.veebruari 2018 määrusega nr 15 kinnitati Valga valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2018 - 2029.

Sama määrusega tunnistati kehtetuks Valga Linnavolikogu 27.01.2017 määrus 60 "Valga linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016 - 2028", Tõlliste Vallavolikogu 11.01.2010 määrus nr 1 "Tõlliste valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010 - 2021 kinnitamine", Taheva Vallavolikogu 06.12.2013 määrus nr 18 "Taheva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2013 - 2025 vastuvõtmine", Karula Vallavolikogu 21.09.2009 määrus nr 17 "Karula valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2008 - 2019 kehtesatmine", Õru Vallavolikogu 24.11.2006 määrus nr 10 "Õru valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine".

04jaan

VALGA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA-KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2018 - 2029 EELNÕU AVALIKUSTAMINE

Valminud on Valga valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2018-2029 eelnõu, mille koostamise peamiseks eesmärgiks on anda raamistik ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengu planeerimisele ja elluviimisele, et parandada elanikkonnale ja teistele tarbijatele pakutava teenuse kvaliteeti. Haldusreformi tulemusel liitusid Valga linn, Karula vald, Taheva vald, Tõlliste vald ja Õru vald üheks Valga vallaks. 

Arendamise kavas kirjeldatakse Valga valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni objekte ja nendel objektidel tehtavaid tulevikuinvesteeringuid.

Valga valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava eelnõuga saate tutvuda SIIN. Joonised saate alla laadida SIIT. ( ca 10 MB zip)

Lisainformatsioon on saadaval Valga vallavalituse kodulehel.

 

22dets

AS VALGA VESI SOOVIB HÄID PÜHI!

Kauneid jõule ja rohkelt vett teie veskile peatselt saabuval uuel aastal!

20nov

VEE- JA KANALISATSIOONITEENUS VALGA VALLAS ALATES 01.01.2018

Seoses  Valga valla tekkimisega on ühinemislepingu sõlmimisel otsustatud, et alates 01.01.2018 osutab vee- ja kanalisatsiooniteenust liitunud Valga valla territooriumil AS Valga Vesi. Vastavalt omavalitsuste liitumise juhtrühma otsustele hakkab Valga vallas kehtima senine Valga linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumise ja kasutamise eeskiri. 

Kehtiva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni eeskirja alusel peab olema klientidele müüdav vesi mõõdetud. Seega paigaldatakse AS Valga Vesi poolt kõikidele klientidele veemõõtjad, kaasa arvatud ka ainult kanalisatsiooni kasutajatele. Arvesti paigaldamiseks peab kliendil olema koht, kus on tagatud arvesti säilimine ja kaitse nii külma kui ka muude kahjustuste eest.

Paigaldatavad veearvestid on kaugloetavad, s.t näidud kogub AS Valga Vesi ise ja kliendil ei ole vaja näitusid vee-ettevõttele edastada. Kaugloetavate arvestite kohta on põhjalik info saadaval SIIN. Kortermajadele paigaldatakse üks veearvesti ja sõlmitakse leping korteriühistuga, eraldi korteritega AS Valga Vesi ei arvelda.

Arvestite paigaldusega alustame juba käesoleva aastal ja loodame kõikide klientide arvestid ka  vahetada veel sel aastal. Aasta lõpuni tarbitud teenuste eest tuleb Teil tasuda oma endisele lepingupartnerile.

Lepinguid uute klientidega hakkame sõlmima alates jaanuarist 2018. 

Vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinnad jäävad samaks Teie piirkonnas varasemalt kehtinud hindadega.


Uudiste arhiiv
Greaton CMS