VALGA VALD

VALGA VALD

Seoses Valga valla tekkimisega on ühinemislepingu sõlmimisel otsustatud, et alates 01.01.2018 osutab vee- ja kanalisatsiooniteenust liitunud Valga valla territooriumil AS Valga Vesi. Vastavalt omavalitsuste liitumise juhtrühma otsustele hakkab Valga vallas kehtima senine Valga linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumise ja kasutamise eeskiri. Valga Vallavolikogu 17.augusti 2018.a otsusega nr 66 on AS Valga Vesi määratud vee-ettevõtteks Valga vallas.

Valga linna ühisveevarustus põhineb põhjaveel. Vett saadakse viiest puurkaevust (katastrinumbrid 8519, 11740, 11741, 14597 ja14598), mida tuntakse Paju veehaardenime all.Toorveehaare asub Tõlliste vallas, Paju külas Valga linnast (puhastist) ca 4,2 km kaugusel arvestatuna toorvee torustiku järgi. Vett võetakse devoni D3-2 põhjaveekihist ning puurkaevud on kuni 140 m sügavad. Viiest puurkaevust neli on igapäevaselt töös, üks on reservis. Puurkaevude süvaveepumpad on tootlikkusegakuni 46 m³/h. Veehaarde maksimaalnetootlikkus kokku on 225 m³/h. Paju veehaare ja 82 km torustikku kokku moodustabki Valga linna ühisveevarustussüsteemi.

Valga linna ühiskanalisatsioonisüsteem koosneb ca 67 km pikkusest isevoolsest kanalisatsioonitorustikust, ca 8 km pikkusest survekanalisatsiooni torustikust, 17 reoveepumplast ja ühest reoveepuhastist. Valdav osa (ca 88%) torustikest on uued. Reoveepuhasti rakendati tööle 2001.aastal, suuremahulised rekonstrueerimistööd toimusid puhastis 2012/2013.aastal. Lisaks on olemas kolm biotiiki (4,6 ha), mis võetakse kasutusele nt puhasti avarii korral.Suublaks on Pedeli jõgi.

Vastavalt Keskkonnaministri 02.07.2009. a käskkirjale nr 1079 „Reoveekogumisaladreostuskoormusega üle 2000 ie“ on Valga linnale kinnitatudreoveekogumisala,registrikoodiga RKA0820487, pindalaga 653 ha, reostuskoormusega 18 000 ie-d.

Valga linna ühisveevarustussüsteemiga on liitunud ca.10500-11000 elanikku, hinnanguliselt 77-80% elanikkonnast.Ühiskanalisatsiooniga on liitunuid on mõnevõrra vähem - ca.75% elanikkonnast. Valga linna ühisveevärgiga kaetud ala näed siit.

Kuivõrd 2015.aastal Valga linnas ning 2020.aastal Tsirguliina alevikus lõppenud veemajandusprojektide järgselt on neis tagatud valmisolek ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooniga liitumiseks, siis perspektiivis ühisveevarustuse ja-kanalisatsiooni tarbijate arv tõuseb.