Aktsiaselts Valga Vesi nõukogu kuulutas välja konkursi juhataja leidmiseks. Aktsiaseltsi peamised tegevusalad on veemajandus ja tänavavalgustus Valga vallas.

Juhatuse liikme ülesanded: ettevõtte juhtimine ja esindamine, finantsjuhtimise/raamatupidamise korraldamine ja ettevõtte arendamine.  

Juhatuse liikme volituste kestus on kolm aastat. Tööle asumise aeg kokkuleppel.

Nõuded kandidaadile

• kõrgharidus (eelistatult juhtimisalane, tehniline, majanduslik või juriidiline)
• teadmised toetusprogrammidest ja projektijuhtimisest
• väga hea arvutikasutamise oskus (Windows, MS, Office programmid)
• teadmised raamatupidamise alustest, eelarve koostamisest, oskusega orienteeruda ettevõtte majandusnäitajates
• ärijuhtimiseks vajaliku seadusandluse üldine tundmine (äriseadustik, võlaõigusseadus, asjaõigusseadus, töölepingu seadus, töötervishoiu- ja tööohutuse seadus, riigihangete seadus)
• veemajandusalase seadusandluse tundmine (veeseadus, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus, looduskaitse seadus, keskkonnatasude seadus, kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, hädaolukorra seadus)
• eesti keele valdamine kõrgtasemel (tase C2)
• inglise keele oskus ametikohal töötamiseks vajalikul tasemel
• strateegiline vaade, täpsus ja korrektsus asjaajamises
• liidriomadused ja tulemustele orienteeritus
• inimeste ja protsesside juhtimise ja meeskonnatöö ja -juhtimise kogemus, pingetaluvus, algatus- ja analüüsivõime
• hea koostöö-, läbirääkimis- ja esinemisoskus
• B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus

Kasuks tuleb

• varasem ettevõtte juhtimiskogemus ja/või juhtorganitesse kuulumise kogemus
• eelnev töökogemus veemajanduse, kinnisvara, haldus- ja hooldusteenuste valdkonnas
• kaasaegse tehnoloogia ja digivahendite kasutamise oskus
• Konkurentsiameti hindade kooskõlastamise metoodika ja juhendite tundmine
• eelnev töökogemus avaliku sektoriga.

Aktsiaselts Valga Vesi pakub:

• juhatuse liikme tasu alates 3000 eurot
• mitmekülgset ja arendavat tööd ning võimalusi eneseteostuseks
• kaasaegset ja avatud töökeskkonda ning sõbralikku ja toetavat meeskonda
• täienduskoolituse- ja arenemisvõimalusi.

Kandideerimiseks palume esitada:

• digitaalselt allkirjastatud motivatsioonikiri
• CV koos palgasooviga ja soovitajate kontaktidega/soovituskirjadega (kui võimalik, tulevad kasuks)
• haridust tõendavate dokumentide koopiad.

Dokumendid palume saata e-posti aadressil reno@valgavesi.ee märgusõnaga „Valga Vesi juhatuse liikme konkurss”.

Kandideerimisdokumentide esitamise tähtaeg on 16.11.2025.

Lisainformatsiooni konkursi kohta saab küsida e-posti aadressil reno@valgavesi.ee

Eesti Maaülikool ja Valga Vesi AS osalevad Interregi “Watershed Safety Plan (WSSP) projektis, mille eesmärk on vähendada hajureostust nii linnalistes kui ka maapiirkondades. Valgas on aastaid muret tekitanud Pedeli ujumisranna vesi, kus bakterite tõttu tuleb aeg-ajalt heisata punane hoiatuslipp. Probleemi leevendamiseks on Valga-Valka piiri äärde Konnaojale paigaldatud maa-alune biosöefilter, mis peaks vähendama vees olevate toitainete ja haigustekitajate hulka. Rajatud süsteem on veel katsetusjärgus ning filtrit tuleb veel veidi muuta ja edasi ehitada.

Projekti juhtis Eesti Maaülikooli professor Toomas Tamm, AS Valga Vesi poolt andis põhjaliku panuse välisvõrkude insener Külli Radsin. 

Projekti on kajastanud ka Lõuna-Eesti Postimees ning Valga Vallavalitus.

Joogivesi on inimese tervise ja heaolu aluspõhi. Seetõttu on eriti oluline, et joogivee kohta jagatav teave oleks tõenduspõhine ja selgelt esitatud. Paraku levib sotsiaalmeedias üha enam mitte-teaduslikku ja emotsionaalselt laetud valeinfot – videosid ja postitusi, mis hirmutavad tarbijaid, esitavad valeväiteid või jätavad olulise info välja. Sageli on sellise sisu tegelik eesmärk hoopis suunata inimesi ostma konkreetset toodet või teenust, mitte pakkuda objektiivset infot joogivee kvaliteedi kohta.

Tuletame meelde mõned soovitused vähese kasutuskoormusega veetorustike puhul:

• veetarbimise taasalustamisel kontrollida veevarustussüsteemide töökorda ja loputada läbi vähese kasutuskoormusega torustikud
• läbi loputada pikalt kasutuseta seisnud soojaveeboilerid ja soojaveevarustussüsteemid
• tähelepanu tuleb pöörata veetöötlusseadmetele ja filtritele - pikemat aega kasutuseta seisnud filtermaterjalid võivad kujutada soodsat kasvukeskkonda bakteritele

Terviseamet on oma kodulehel avaldanud vastavasisulise artikli, mida saab lugeda siit:  https://www.terviseamet.ee/uudised/kasutuseta-seisnud-torustikud-tuleb-enne-joogivee-tarbimist-labi-loputada

Seoses käibemaksu tõusuga 01. juulist 2025 teavitab AS Valga Vesi oma kliente uuest vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnast:

Teenustööde uus hinnakiri on leitav SIIT.

Postimehes avaldatud artiklis selgitab Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevjuht Raili Kärmas, et Eesti veesektor on rangelt reguleeritud valdkond, kus vee-ettevõtete tulukus on seadusega piiratud. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus seab vee-ettevõtjate ärikasumi ülempiiriks kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC), mille Eestis on Konkurentsiamet määranud 6,28 protsendiks ning mis kehtib ühtselt kõikidele vee-ettevõtetele.

Kärmas rõhutab, et põhjendatud tulukus on hädavajalik selleks, et veesektorisse saaks pidevalt investeerida. Need investeeringud on vajalikud joogivee kvaliteedi tagamiseks, vee- ja kanalisatsioonitorustike ning seadmete töökorras hoidmiseks ja teenuse toimepidevuse kindlustamiseks ka tulevikus. Vee-ettevõtted teenivad tulu vaid teenuse osutamiseks vajalikku taristusse tehtud investeeringutelt. Arvestades Eesti veetorustike võrgustiku ulatust (üle 17 600 km nii vee- kui kanalisatsioonitorustikke, lisaks ka sademeveetorustik), veetöötlusjaamade ja reoveepuhastite maksumust, on pidevad investeeringud vältimatud.

Artiklis tuuakse välja ka seda, et veeteenuste kulud Eestis on leibkondade sissetulekuga võrreldes mõõdukad, moodustades keskmiselt vaid umbes ühe protsendi netosissetulekust.

Artiklit saab lugeda siit.

Valminud on Valga valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVVK) arendamise kava aastateks 2025 - 2037. Tegemist on analüüsiga, mis käsitleb Valga valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hetkeolukorda ja arendamisettepanekuid. Kava koostamist korraldab kohalik omavalitsus koostöös vee-ettevõtjaga.

Arengukava on alus vee-ettevõtja tegevuse planeerimisel, veevarustuse ja kanalisatsiooni projekteerimisel ja väljaehitamisel, omavalitsuse investeerimisplaanide koostamisel ning laenude või abirahade taotlemisel. ÜVVK kava hõlmab kogu haldusterritooriumi ning on töödokument, mis on aluseks otsuste tegemisel.

Valga Vallavalitsuse 19.02.2025 korraldusega nr 44 suunati Valga valla ÜVVK arendamise kava avalikule väljapanekule, mis toimub 20. veebruarist kuni 7. märtsini 2025. Kavaga saab tutvuda Valga valla kodulehel aadressil https://www.valga.ee/uhisveevargi-ja-kanalisatsiooni-arengukava ning Valga Vallavalitsuse (Puiestee tn 8, Valga linn) esimese korruse infoletis.

Avaliku väljapaneku ajal on igaühel õigus esitada Valga Vallavalitsusele kirjalikke ettepanekuid e-posti aadressile valga@valga.ee või paberkandjal, saates need  Valga Vallavalitsuse aadressile Puiestee tn 8, Valga linn.

Valga valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2025-2037 avalik arutelu toimub 12. märtsil 2025 algusega kl 17.00 Valga Raekoja I korruse saalis (Kesk tn 11).

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega.

Meie tervist ja heaolu otseselt ning igapäevaselt mõjutav komponent on joogivee kvaliteet. Juba ainuüksi seepärast kehtivad joogiveele ranged seadusest tulenevad nõuded ja järelevalve. Joogivee kvaliteedi kontroll toimub vastavalt Terviseameti poolt kinnitatud kontrollikavadele. Vee kvaliteeti iseloomustabki selle vastavus seadusest tulenevatele nõuetele, mis on kehtestatud sotsiaalministri määrusega.

Kontrollikava alusel AS Valga Vesi tegevuspiirkondade joogiveest võetud analüüside tulemused on avalikud ja nähtavad meie kodulehel.

Sageli on tarbijatel mure vee kareduse osas, ehk siis rahvakeeli „vesi on lubjane“. Vee karedust põhjustavad vees lahustunud kaltsiumi ja magneesiumi soolad, mis on looduslikku päritolu. Paese lubjakivirikka pinnase tõttu on Eestis joogivesi enamasti kare või sageli ka väga kare, kuid see ei ole kuidagi tervisele kahjulik. Kaltsium ja magneesium on inimese organismile vajalikud makroelemendid, mistõttu puudub joogivees kareduse jaoks piirnorm. Samas on vee karedus probleemiks tehnilistele seadmetele nn. katlakivi näol. Katlakivi sadestub vee kuumutamisel veega kokkupuutuvate seadmete pindadele. Seega, mis on hea inimesele, ei pruugi sobida tehnikale ja vastupidi ning tarbijatel tuleks sellega kodumasinate kasutamisel arvestada.

28.novembril Tartus toimunud Eesti Vee-ettevõtete liidu (EVEL) tunnustusüritusel oli meie välisvõrkude meistril Aivol au vastu võtta tiitel "Aasta töötegija"!

Autasu väljaandmisega soovib EVEL tunnustada ja väärtustada inimest, kelle pühendumus tööle on austusväärne. Aivol saab meie juures järgmisel aastal juba 30 aastat!

Täname ka omalt poolt Aivot ning soovime, et lisaks suurepärasele tööle jätkub sul endiselt abivalmidust, rõõmsameelsust ning tasakaalukat suhtumist :)

Talv läheneb kiirel sammul ning sellega kaasnevad miinuskraadid võivad põhjustada tõsiseid kahjustusi majapidamiste veetorustikele. Probleemide ennetamiseks jagame kasulikke soovitusi, mida iga koduomanik võiks järgida:

Läänemeri ja seda ümbritsevad veekogud puutuvad kokku maa- ja linna valgalade suurenenud saastatusega. Kui punktreostuse allikaid on sageli lihtne tuvastada ja nendega tegeleda, siis hajureostus on vähem ilmne ning seetõttu ka raskem tuvastada ja leevendada.

Praktiline ja ressursipõhine Watershed Safety Plan (WSSP) tegevusmudel võimaldab omavalitsustel, vee-ettevõtetel ja sarnastel osalejatel vähendada Läänemerre jõudva hajureostuse hulka, mis tavaliselt sisaldab kahjulike toitainete sissevoolu, ohtlikke aineid ja patogeene. WSSP-d on hiljuti katsetatud Soomes.

Üldkasutatava mudeli väljatöötamiseks hõlmavad projekti pilootalad tihehoonestusalasid, hajaasustusega põllumajandus- ja metsaalasid. Iga pilootvalgala uuritakse üksikasjalikult kaasaegsete tehnoloogiate, nagu GIS-tööriistade ja kohapealsete meetoditega, et tuvastada ohualad, mille eesmärk on sihtida ja rakendada säästvaid veekaitsemeetmeid, vähendamaks hajureostust ressursipõhiselt ja tõhusalt. WSSP hõlmab praeguseid rakendusi, aga ka uusi dünaamilisi simulatsioonimudeleid, mis võimaldavad otsustajatel võrrelda erinevaid stsenaariume ja sekkumisi.

See on esimene kord, kui sellist rakendatavat valgalapõhist tegevusmudelit kohandatakse Kesk-Läänemere piirkonnas omavalitsustele ja vee-ettevõtetele jms. Hajureostus on Läänemere piirkonna ühine väljakutse ja seda saab lahendada ainult ühiselt tegutsedes, kuna eraldi tegutsemine oleks piiratud ressursside raiskamine. Parandades vee kvaliteeti Kesk-Läänemere piirkonnas, parandab WSSP ka elanike heaolu, eriti pilootaladel.

AS Valga Vesi poolt annab oma panuse projekti elluviimisel välisvõrkude insener Külli Radsin.

Projekti nimi: WaterShed Safety Plan for controlling diffuse pollution WSSP

Rahastus: Central Baltic Programme 2021-2027.

Projekti kestus: 01.05.2024- 31.10.2027

Juba traditsiooniliselt kutsub AS Valga Vesi lapsi osalema Lõuna-Eesti Postimees korraldatud joonistusvõistlusel "Mina märkan!"

Seekord on meie päralt maikuu ning teemaks "Maikelluke ja veepiisk seiklemas"

Puhta joogivee kasutamine kastmiseks on väärtusliku loodusressursi raiskamine. Üleüldine suund on võtta selleks kasutusele muud lahendused, lihtsaimaks ning odavaimaks viisiks on on koguda vihmavett tavalisse veemahutisse, mis on paigaldatud/ ühendatud vihmaveerenniga.

Tallinna Vee kodulehel on lihtsalt ning kokkuvõtlikult ära toodud viis lihtsat lahendust, millest šnitti võtta, lugeda saab täpsemalt SIIT.

Tõsisematele huvilistele on kättesaadav Eesti Maaülikooli publikatsioon "Looduslähedased sademeveesüsteemid : Eesti kliimasse sobivate säästvate sademeveelahenduste käsiraamat".

15.märtsil 2024 jõustus määrus ebaseaduslikult kasutatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse mahu ning maksumuse määramise korra kohta, mis kehtestati  ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 43 lõike 3 alusel ning mida rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.juulist 2023.

Teenuse all mõistetakse siin ebaseaduslikult tarbitud joogivee kogust ning ebaseaduslikult ärajuhitud reovee, sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee kogust.

Vee külmumisel tekkiv jõud on väga suur ja seetõttu võib talvisel ajal torudesse jäänud vesi teha palju kahju. Lisaks torude lõhkemisele võib külm rikkuda ka veearvesti. Kuna arvestile sobiva töökeskkonna tagamine on tarbija ülesanne, tasub hoiduda riknemisega kaasnevatest kuludest. Talveks valmistumisel jagame näpunäiteid, kuidas veearvesti külmumist vältida.

Selle aasta juunis moodustati juhtrühm, kelle ülesanne on koostada 2025. aasta sügiseks veeteenuse riiklik strateegia kohalikke omavalitsusi ja vee-ettevõtteid kaasates, otsimaks lahendust kvaliteetse ühisveevärgi ja kanalisatsiooniteenuse tagamiseks mõistliku hinnaga ka pärast Euroopa Liidu toetuste lõppemist.

Ainuüksi järgmise kümne aasta jooksul on vaja teha üle miljardi euro investeeringuid, kuna väljavahetamist vajavad vananevad torustikud ja puhastusseadmed ning arendamist infotehnoloogiad. Lisaks suurendavad investeeringute vajadust lähiaastail karmistuvad keskkonnanõuded.

Kliimaministeeriumi veeosakonna juhataja Karin Krooni sõnul peavad väikesed vee-ettevõtted mõtlema liitumisele, nii nagu soovitab Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon, sest neil pole võimekust veeteenuse mõistiku hinna juures tegema vajalikke investeeringuid ega tagama kvalifitseeritud tööjõudu automatiseeritud seadmete hooldamiseks.

Juhtrühma kuuluvad Kliimaministeeriumi, Konkurentsiameti, Sotsiaalministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Keskkonnainvesteeringute Keskuse, Terviseameti, Eesti Vee-ettevõtete Liidu, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride Seltsi ja Eesti Omanike Keskliidu esindajad.

Maaleht avaldas 24.augustil 2023 artikli, kus Taltechi inseneriteaduskonna emeriitprofessor Rein Munter räägib maailma veevarudest ning paratamatusest edaspidi puhastatud reovett taaskasutada.

Eesti ning meie lähemad riigid ei taaskasuta reovett üldse, kuna oleme veekriisist praegu kaugel, kuid näiteks Iisraelis kasutatakse reovett mitte ainult põllumajanduses niisutamiseks, vaid sellest toodetakse ka joogivett. Rahvusvaheline veevarude instituut (WRI) on siiski ka Eesti paigutanud potentsiaalse ohuga riikide hulka ehk paari-kolmekümne aasta jooksul võib ka meil tekkida veekriis. Paratamatult kliima muutub, ühes piirkonnas on põud, teises paduvihmad ja mõlemad häirivad normaalset veevarustust.

Artiklit saab lugeda siit.

8. augustist liikus @online.ee, @hot.ee, @suhtlus.ee, @neti.ee, @estpak.ee, @solo.ee, @estnet.ee ja @vnet.ee lõpuga e-posti teenusekontode pakkuja uue omaniku kätte ning sellega seoses muutuvad eelnimetatud e-mailide teenused tasuliseks või konto kustutatakse. Et nii teie kui ka meie kirjad ning väljastatavad arved ka tulevikus kenasti kohale jõuaks, palume kontrollida ja vajadusel uuendanda meie andmebaasides oma e-posti aadress. Paljud kliendid on seda ka juba teinud - aitäh neile!

Selleks piisab meile helistamisest või kirjutamisest. Tuletame meelde, et mistahes kontaktandmete muutusest palume alati teavitada ka AS-i Valga Vesi.

Uus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (ÜVVKS) võeti riigikogus vastu 15.02.2023 ning jõustus 01.07.2023.

Seaduse eesmärk on tagada tarbijale kvaliteedinõuetele vastava ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamine mõistliku, põhjendatud ja võrdse kohtlemise põhimõtet järgiva hinnaga. Toome siinkohal ära mõningad muudatused, mis puudutavad ka tarbijat.

Soojad ja päikesepaistelised ilmad rõõmustavad meid, kuid toovad endaga kaasa ka uued mured – taimed närtsivad, muru kolletub ja krõbiseb jalge all, tahaks peita ennast külmavee basseini. Praegune kuumalaine on järsult suurendanud veetarbimist, mis on piirkonniti juba tekitanud tõsiseid probleeme veesurvega. Eestis on täna piirkondi, kus veevarustus on ülekoormuse tõttu korduvalt katkenud, sest vett kasutatakse rohkem kui puurkaevud ja veetöötlusseadmed toota jõuavad.

Vee-ettevõtted peavad kinni pidama neile Keskkonnaministeeriumi poolt kehtestatud mahust, mida ei tohi ületada, sest need tuginevad teaduslikele uuringutele ja ületamise korral võib kogu piirkonna põhjavee kasutamine joogiveena osutuda edaspidi võimatuks. Ühisveevärgi süsteemide ehitamisel on arvestatud nende limiitidega ja esmatähtis on kõigile elanikele tagada puhas joogivesi.

Suureks abiks on, kui kastmist välditakse ajavahemikel 7:00-10:00 ja 18:00-23:00, sest nendel kellaaegadel tarbitakse ühisveevärgi vett kõige enam. Tasub ka mõelda, kuidas kastmiseks vajaminevat vett tulevikuks varuda, võib-olla soetada vastavad mahutid.