TEenused

MEIE VEETOOTMISE TEHNOLOOGIAST

Valga linna ühisveevarustuses kasutatakse joogiveeallikana põhjavett. Vett pumbatakse viiest puurkaevust, mida tuntakse Paju veehaarde nime all. Toorveehaare ise asub Tõlliste vallas, Paju külas Valga linnast (puhastist) ca 4,2 km kaugusel.
 
Puurkaevu nimetus/katastrinumber
Passi nr
Puurimise aasta
Veekiht
Sügavus
Deebit
Paju veehaare/8519
92
1988
D2
145 m
18,72 m³/h
Paju veehaare/11740
93
1988 
D2
145,6 m
60,01 m³/h
Paju veehaare/11741
94
1988
D2
145,0 m
47,99 m³/h
Paju veehaare pk nr.4/14597
447
1998
D2
136,1 m
55,4 m³/h
Paju veehaare pk nr.7/14598
448
1998
D2
143,0 m
53,6 m³/h
 
Tabel 1. Ühisveevarustuse puurkaevud Valga linnas Paju veehaardes.
 
Viiest puurkaevust on igapäevaselt töös neli ning üks on reservis. Puurkaevud on varustatud Grundfosi süvaveepumpadega, tootlikkusega kuni 46 m³/h. Tootlikkust reguleeritakse sagedusmuunduritega. Veehaarde maksimaalne tootlikkus kokku on 225 m³/h. 
 
Kogu toorvesi jõuab Paju veehaardest puhasti aeratsioonimahutisse, mille maht on 36 m³. Mahutis toimub aereerimise protsess, mille tulemusena rikastatakse vesi hapnikuga ning samal ajal lendub ka väävelvesinik. Vees toimuvate oksüdatsiooniprotsesside tulemusena tekivad 3-valentsed raua ühendid, mida on võimalik välja filtreerida. Oksüdatsiooniprotsessile piisava aja tagamiseks on aeratsioonimahutiga järjestikku ka 26,5 m³ reaktsioonimahuti. Nende mahutite ühendustorustikku on lülitatud dosaator, millega on võimalik veele lisada vajadusel kemikaale - näiteks pH reguleerimiseks hapet või vee reostusohu korral kloori. Siiani ei ole Valga Vesi kemikaalide lisamist kasutatud. 
 
Reaktsioonimahutist juhitakse vesi pumpade abil läbi kahe kinnise liivafiltri ning sealt edasi puhta vee reservuaaridesse. Filtreerimise tulemusena vabanetakse rauast ja ühtlasi väheneb ka mangaani kontsentratsioon. Filtrite pesu toimub automaatselt ning filtrite läbipesuvee tarbeks on 2*150 m³ mahutit. Kirjeldatud puhastusprotsessi tulemusena väheneb raua sisaldus toorvees tasemele 0,1 mg/l (norm 0,2 mg/l). 
 
Puhasti alustas pidevat tööd 2001.a märtsis. Selle maksimaalne tootlikkus täna on 180 m³/h. Kolmanda liivafiltri lisamisega on teoreetiliselt võimalik selle maksimaalset tootlikkust tõsta kuni tasemeni 270 m³/h. Praegusel ajal selleks vajadus puudub. Veetöötlusjaama paigaldati 2011. aastal ka elektri varugeneraator, mis tagab elektrikatkestuste korral elanikkonna veega varustamise.
 
Puhta vee mahutitest toimub juba vee andmine linna veevõrku II astme pumpade abil, võimsusega 283 m³/h. Selleks, et tagada torustikes ühtlane veesurve, on pumbad juhitavad sagedusmuunduritega.
 

TEENINDUSPIIRKONNA VEEVAJADUS JA TULEVIKUPERSPEKTIIVID

Elanike arv 01.jaanuar 2015.a seisuga oli Valga linnas 12 352 inimest. Neist ühisveevärgi teenustega on varustatud ca.77-80%. 
 
Lisaks Valga linnale osutatakse veevarustusteenuseid operaatorlepingute alusel ka kahes läbipiirkonna haldusüksuses – Hummuli vallas ning Taheva vallas Koikküla, Taheva ja Hargla külades. Taheva ja Hummuli valdades kasutab ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuseid kuni 1/10 elanikkonnast. 
 
2015.aastaks on tagatud valmisolek ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenustega liitumiseks kogu Valga linna piirkonnas. Perspektiivis eeldame nii klientide lisandumist kui ka veevajaduse suurenemist, sh kasutatud vee koguse tõusu ühe elaniku kohta. 
 

2016.aastal tootis AS Valga Vesi ~355 000 m³ puhast vett aastas,
 
s.o  ~973 m³ ühes ööpäevas ja 40,6 m³ igas tunnis.
 
Toodetud vee maht on võrreldav 27 000 ühiku pudeliveega igas tunnis.
Greaton CMS