MEIE REOVEE PUHASTAMISE TEHNOLOOGIA

Valga linna ühiskanalisatsioonisüsteem koosneb ca 67 km pikkusest isevoolsest kanalisatsioonitorustikust, ca 8 km pikkusest survekanalisatsiooni torustikust, 17 reoveepumplast ja reoveepuhastist. 
 
Reoveepuhastusjaamas puhastatakse keskkonnasõbralikke ja kaasaegseid tehnoloogiaid kasutades Valgast kanaliseeritud ja selle lähiümbrusest purgitud veed. Valga linna reoveepuhasti käivitus 2001.aastal, see on projekteeritud arvestusega 15 000 elaniku kohta. Viimased ulatuslikud renoveerimistööd teostati seal 2012/2013.aastal, mille käigus:
  • rekonstrueeriti olemasolev liivapüünis ja tarniti suurema tootlikkusega seadmestik (sh. liivapüünise pump, liivapesur-separaator);
  • olemasolev eelsetiti ehitati ümber mudamahutiteks (sh. rajati avarii möödavoolu siibrid). Mudamahutite olemasolu annab juurde paindlikkust erinevatele avariiolukordadele reageerimisel;
  • ehitati ümber olemasolev tehnohoone veesõlm (sh. tarniti survetõstepump);
  • settetihendi sisevool muudeti kontrollitavaks ning lisati vooluhulga mõõtesõlm ja alternatiivseks segamiseks aeratsioonitorustik;
  • olemasolevale settetahenduse kompleksile lisati teine settetahenduse dekantertsentrifuug ja uus polümeerisõlm;
  • rajati trummelkompostimise kompleks koos tugiaine purustamis- ja segamissõlmega;
  • rajati settetahenduse tehnohoone laiendus koos eraldi varjualusega trumlist väljuvale valmiskompostile;
  • rajati eraldi varjualune tugiainetele;
  • valmiskomposti ala laiendamiseks asfalteeriti täiendav plats.
Reovesi juhitakse rekonstrueeritud raudbetoonist liivapüünise mahutisse eelpuhastuse osaks olevate võrekanalite kaudu isevoolselt. Aereeritavas liivapüünises toimub setitatud liiva ja pinnale kogutud rasva eraldamine reoveest. Liivapulbi pumbaga püünisest eraldatud liiv juhitakse edasi liivapesur-separaatorisse, kus toimub liivast täiendav orgaanika eraldamine segamise ja pesemise abil. Liivapüünisest väljuv reovesi suunatakse isevoolselt edasi bioloogilise puhastusprotsessi esimesse etappi läbi liivapüünise järel paikneva betoonkambri ja DN500 torustiku. 
 
Bioloogiline puhastus koosneb anaeroobsest tankist, anoxtankist, aerotankidest ning 2 järelsettebasseinist. Puhastil on rakendatud lämmastiku ja fosfori bioloogilise ärastamise tehnoloogiat. Kui bioloogiline fosforiärastusprotsess ei taga fosfori osas heitvee nõutavat lubatud piirnormi, rakendatakse fosfori täiendavaks eemaldamiseks keemilist meetodit, mille käigus doseeritakse aerotankidesse raud(III)sulfaati, mis sadestab fosfori ja tekkiv sade eemaldatakse koos jääkmudaga mudatihendisse. Bioloogilise protsessi lõpetavad järelsetitid. 
 
Liigmuda eemaldatakse järelsetitite sissevoolust, mis suunatakse gravitatsioonilisse settetihendisse ning tihendatud sete tahendatakse dekanter-tsentrifuugiiga. Sette eraldamine protsessist on kontrollitav ja automaatselt reguleeritav. Mudatihendi torustikule on paigaldatud automaatajamiga reguleersiiber ning vooluhulgamõõtja. Mudatihendi on varustatud aeratsioonitoruga, et vajadusel pakkuda alternatiivset segamise võimalust olemasolevale segajaseadmele mudatihendis ning samas luua ka võimalus sette homogeniseerimiseks ja läbisegamiseks, kui setet on vaja lihtsalt hoiustada ja edasi juhtida näiteks mudamahutitesse (hoiustamiseks, lisatihendamiseks vmt). Aeratsioonitorustikku juhitakse õhk puhastusprotsessi õhupuhurite peatorustikust automaatsiibriga varustatud toruühenduse abil. Lisavõimalusena on ette nähtud ka käsisiibriga varustatud ühendus olemasoleva õhktõstukite õhupuhuri torustikuga. 
 
Tihendatud sete juhitakse mahuti põhjas paikneva mudatoru kaudu kruvipumpadeni, mille abil pumbatakse muda ühte või teise tahendusseadmesse. 
 
Settevee eemaldamiseks on mahuti pinnal olemasolev ülevool, mis juhitakse mudatihendi kõrval paiknevasse setteveepumplasse.
 
Reoveesette stabiliseerimiseks on rajatud kompostimise kompleks, milles toimub reoveesette aeroobne kompostimine. Kompleks koosneb lisaks muda tahendusseadmele tugiaine segamisseadmest ja etteandmistransportöörist ning trummelkompostrist (V=130m³) koos komposti segu kokku segava tigukonveieriga.
 
Kompostimise tugiainete (põhk, turvas, purustatud puukoor vms.) purustamiseks koos tahemuda vastuvõtukambriga ja nende ühtlaseks lisamiseks on paigaldatud purusti Seko Green 500/110-G ME. Purustatud tugiaine ja/või tahemuda doseeritakse trummelkomposteri tigukonveieri toitekasti, mis täidab ka eelsegu valmistamise funktsiooni enne kompostrit.
 

Trummelkompostimise käigus toimub trumli pöörlemisega kompostitava materjali segamine. Vajadusel aereeritakse trummlis olevat segu täiendavalt. See tagab stabiilsed ja head tingimused aeroobse kompostimisprotsessi läbiviimiseks. Kompostimise käigus tõuseb komposti temperatuur, mille käigus lisaks orgaanilise aine lagunemisele väheneb ka haigustekitajate bakterite hulk. Kuna komposter paikneb soojustatud hoones, on kompostimisprotsess vähem mõjutatud välistest teguritest. 
 
Trummelkompostrist väljuv kompost suunatakse konveierite abil hoonest välja ning transporditakse sealt edasi setteväljakutele järelvalmima. Sette järelvalmimine on vajalik, kuna suhteliselt lühikese viibeaja jooksul ei jõua kompostris degradeeruda raskemini lagunevad orgaanilised ained.
 

Juhul kui tahendatud reoveesetet pole avarii või korralise remondi tõttu trummelkomposterisse võimalik juhtida saab tigutransportööri väljavooluava külge kinnitatava spetsiaalse juhtplaadi abil lasta sette trummelkompostri toitekasti kõrvale paigutatud konteinerisse kukkuda. Konteineriga saab sette kompostväljakule transportida. 
 
Kuna Valga linna reoveepuhasti peab vastu võtma lähivaldade väikepuhastite jääkmuda, siis vedelal kujul jääkmuda vastuvõtusõlm on lahendatud reoveepuhasti olemasoleva täisautomaatse purgimissõlmega. Jääkmuda suunatakse reoveepuhasti sissevoolu. Juurde toodava jääkmuda lisamisel tuleb eelkõige arvestada Valga reoveepuhasti enda koormustega ja vajadustega ning jääkmuda tohib lisada ainult sellistes kogustes ja intervallis nagu parasjagu puhastis käideldavad reostuskoormused võimaldavad. 
 
Tahendatud jääkmuda vastuvõtusõlm on lahendatud ühiselt tugiaine purustamisfunkstiooniga seadmes Seko Green 500/110-G ME. Sõltuvalt parasjagu juurdetoodava jääkmuda kogustest ja kvaliteedist saab perspektiivis eelduslikult Valga reoveepuhastile tarnitavad mõnekuupmeetrised tahendatud sette kogused vajadusel eelnevalt omavahel läbi segada ja ette nähtud seadmes vastu võtta, segada ja doseerida edasiseks käitlemiseks trummelkompostrisse. Ka tahendatud jääkmuda juurde toomisel ja lisamisel tuleb eelkõige arvestada Valga reoveepuhasti enda koormustega ja vajadustega ning jääkmuda tohib lisada ainult sellistes kogustes ja intervallis nagu parasjagu puhastis käideldavad reostuskoormused võimaldavad ehk prioriteet on esimesena ära käidelda Valga reoveepuhastist tulev muda ja seejärel juurde toodavad vood. Arvestades, et väikepuhastite jääkmuda on erinevatel objektidel võrdlemisi kõikuva kvaliteediga, siis tuleb arvestada, et vajadusel tuleb platsil läbi viia erinevat päritolu jääkmuda omavaheline eelnev läbisegamine koos turba lisamisega sobiva kuivaine sisalduse saavutamiseks. Olukorra muutudes kaugemas tulevikus on vajadusel võimalik selleks otstarbeks rajada ka laiendus olemasoleva tehnohoone ette plastile, kui mahtudest peaks väheks jääma. 
 
Lisaks on olemas kolm biotiiki (4,6 ha), mis võetakse kasutusele nt puhasti avarii korral. Suublaks on Pedeli jõgi.
 

2016.a puhastas AS Valga Vesi ~ 400 000 m³ reovett aastas,
 
s.o ~1100 m³ ööpäevas ehk 46 m³ igas tunnis.
 
Puhastatud reovee maht on võrreldav umbes 5700 WC-loputuse korraga igas tunnis.
Greaton CMS