GEOLOOGIA

Keskkonnaseisund

Valga linn asub Sakala, Otepää ja Karula kõrgustikke eraldavas Valga nõos. Oma põhikujult kuulub Valga nende Lõuna-Eesti linnade hulka, mis algusest peale on olnud ava-asulad. Linna jaotab kaheks linna läbiv kirde-edela suunaline 200-300 m laiune Pedeli jõe ürgorg, mis ilmestab ka Valga linna suhteliselt tasast reljeefi. Linna lõunaosas asub madal kagusse suunduv seljandik (suhteline kõrgus 10 m), millel kulgeb Võru maantee. Reljeefi absoluutkõrgus muutub 75 meetrilt Võru tänava piirkonnas kuni 44 meetrini Pedeli jõe ürgoru lammil.

Geoloogiline ehitus

Pinnakatteks on valdavalt jääjärvede ja jõgede setted. Esineb veel punakaspruuni karbonaadivaest liivsavimoreeni ja soo- ning alluviaalseid setteid. Pinnakatte tüsedus varieerub suurtes piirides, ulatudes 3-4 meetrist kuni 30-40 meetrini.
Vaatlusalune piirkond on Balti kilbi lõunanõlva enamvajunud osi. Vendi-ealised setendid alal puuduvad ja pealiskorra vanima osa moodustavad Kesk-kambriumi liivakivid. Eelmistel lasuvad omakorda Ordoviitsiumi liiva- ja lubjakivid. Siluri setendid on vaadeldavas piirkonnas Devoni-eelsel ajal suuremas osas kulutatud. Veevarustuse seisukohast on tähtsad Devoni liivakivid, aleuroliidid ja domeriidid ning pinnakate. 

Pinnavesi

Valga linn kuulub Ida-Eesti vesikonda, Võrtsjärve alamvesikonda. 
 
 
             Pilt 1. Eesti alamvesikonnad
 
Linn ise paikneb edela-kirdesuunaliselt läbiva Pedeli jõe mõlemal kaldal. Jõe ürgorg moodustab madala niiske lammiluha, mis viimaste aastate korrastustööde käigus on kujundatud meeldivaks paisjärvedega puhkealaks. Linna territooriumilt suubuvad Pedeli jõkke mitmed ojad, millised jaotavad linna kõrguslikult liigendatud piirkondadeks.
Pedeli jõkke ja sellesse suubuvatesse ojadesse suubuvad mõningate ettevõtete kanalisatsioonitorustikud ja linna sademevee kollektorid. Linna kirdepiiril suubub Pedelisse ka linna olemasolevate puhastusseadmete (sette- ja biotiikide) väljund.
Pedeli jõe pikkus on 36 km, jõgikonna pindala 219 km². Jõgi algab Sakala kõrgustiku lõunanõlvalt Koorküla järvestiku Kadastiku järvest. Ülemjooksul ca 2,5 km ulatuses on Pedeli Eesti-Läti piirijõeks, seejärel voolab 16 km ulatuses Läti territooriumil, läbib Valka ja Valga linnad ja suubub Väike-Emajõkke allpool Tõllistet. Pedeli jõe minimaalseks arvutuslikuks vooluhulgaks 99% tõenäosusel Valga profiilis (u 11 km suudmest) on määratud 0,18 m³/s (A.Saava. Lõuna-Eesti reostusallikad. I osa. Reostusallikate üldine iseloomustus. Tallinn, 1971). Vastavalt Keskkonnaministri 16.novembri 1998.a määrusele nr 65 kuulub Pedeli jõgi reostustundlike veekogude nimistusse.
 
Kood
Nimetus
Valgala, km²
Pindala, ha
Pikkus, km
2132320
Isinovski tiigid
-
2,4
-
2132330
Isinovski tiigid
-
2,2
-
101210
Pedeli jõgi
219
-
36,2
208541
Pedeli paisjärv (esimene paisjärv)
-
1,6
-
208542
Pedeli apisjärv (teine paisjärv)
-
1,7
-
213237
Tõukvere tiigid
-
4,4
-
213234
Tambre järv
-
0,3
-
 
Allikas: Eesti järvede nimestik, ITK, Tallinn 2006, Keskkonnaregistri koduleht 
 
Valga linna joogivesi saadakse põhjaveest, suuremalt osalt selle pindmistest kihtidest. Tsentraalses veevarustuses tarbitav põhjavesi saadakse ülem-keskdevoni veekompleksist.
 
Põhjaveemaardla piirkond
Vee kihigeoloogiline indeks
Põhjaveevaru m³/ööpäevas
Varukategooria ja otstarve
Kasutusaeg
Valga linn
D2
9800
T1 joogivesi
kuni 2014
Tambre
D2
6900
T1 joogivesi
kuni 2014
Paju
D2
5775
T1 joogivesi
kuni 2014
Paju
D2
825
T1 joogivesi
kuni 2014

 
Greaton CMS