KASUTAMISEESKIRI

TAHEVA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI KASUTAMISE EESKIRI

(Volitusnorm – Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 8 lg 4)

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

 

§ 1. Eeskirja reguleerimisala

(1)               Taheva valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste osutamise nõuded ja tingimused ning teenuste osutamise ja kasutamise korra Taheva vallas.

(2)               Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga seotud juriidilistele ja füüsilistele isikutele Taheva vallas.

§ 2. Mõisted

(1)               Eeskirjas kasutatakse mõisteid Taheva Vallavolikogu (edaspidi volikogu) kinnitatud Taheva valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise eeskirjas märgitud tähenduses.

(2)               Lisaks käesoleva paragrahvi lõikele 1 kasutatakse eeskirjas mõisteid järgmises tähenduses:

1)                 abonenttasu – tasu, mida klient maksab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni nõuetekohase toimimise tagamise eest sõltumata ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamisest;

2)                 arvestusperiood – veevarustuse või reovee ärajuhtimise teenuse osutamise periood, mille kohta kliendile esitatakse arve;

3)                 kinnistu – kinnisturaamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi, hoonestusõiguse alusel kasutatav maa või ehitise kui vallasasja juurde kuuluv maa;

4)                 klient– kinnistu omanik, hoonestusõiguse omanik või ehitise kui vallasasja omanik, kelle omandis või kelle valduses on ühisveevärgi ja/või –kanalisatsiooniga ühendatud veevarustus- ja kanalisatsioonirajatised ning kes on sõlminud vee-ettevõtjaga kliendilepingu;

5)                 kinnistu veetorustik – liitumispunkti ja veemõõtesõlme vaheline torustik, liitumispunkti puudumisel kinnistusisene torustik;

6)                 sademevesi – loodusliku päritoluga sademe- ja drenaaživesi ning maapinnalähedase põhjaveekihi, mis toitub otseselt sademetest, vesi;

7)                 kontrollkaev –võrgu hoolduseks ja kontrolliks torustikule ehitatud kaev, DN400-800;

8)                 mõõdukaev – kaev, kus asub mõõdusõlm;

9)                 paisutustase – veepinna kõrgusmärk, milleni kanalisatsioonivesi võib uputuse või ummistuse korral ühiskanalisatsioonis tõusta;

10)             reoveekanalisatsioon – ehitised ja seadmed reovee ärajuhtimiseks ja kanaliseerimiseks;

11)             reovesi – üle kahjustuspiiri rikutud ja enne suublasse juhtimist puhastamist vajav vesi;

12)             sisendustoru – kinnistu veevärgi torustiku lõik liitumispunktist veearvestini;

13)             teenusleping – kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud leping veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste ostu-müügi kohta;

14)             ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete ettenägematu purunemine või rikkiminek, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine või nende reovee ärajuhtimine või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond;

15)             ühisveevärk ja -kanalisatsioon – ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ja mis on vee-ettevõtja hallatav.

(3)               Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonina käsitletakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat koos.

 § 3. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamine

(1)               Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni abil veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuseid osutab vallavolikogu otsusega tegevuspiirkonda määratud vee-ettevõtja.

(2)               Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni toimimise ning korrashoiu oma tegevuspiirkonnas tagab vee-ettevõtja vastavalt eeskirjale ning Taheva Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingule.

(3)               Ühisveevärgist klientidele antava vee kvaliteedi ja kvaliteedikontroll peab vastama sotsiaalministri kehtestatud nõuetele. Nõuete täitmise peab tagama vee-ettevõtja.

(4)               Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni klientidel on õigus saada ühisveevärgist vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni reovett vastavalt vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingule (edaspidi teenusleping). Teenusleping sõlmitakse kinnistu, hoonestusõiguse alusel maa kasutaja või ehitise kui vallasasja omanikuga.

(5)               Ühisveevärk on ette nähtud joogi- ja tuletõrjevee saamiseks.

(6)               Reoveekanalisatsioon on ette nähtud reovee ärajuhtimiseks.

§ 4. Veeteenuse hind ja selle tasumine

(1)               Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste hinnad kehtestab vee-ettevõtja kooskõlastatult Taheva Vallavalitsusega.

(2)               Klient tasub veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest vee-ettevõtjale kehtestatud hindade alusel vastavalt teenuslepingule.

 

2. peatükk

VEEGA VARUSTAMINE JA REOVEE ÄRAJUHTIMINE

 

§ 5. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ulatus ja liitumispunkt

(1)               Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vaheliseks piiriks on vee-ettevõtja määratud liitumispunkt. Nõuded liitumispunkti paigutuse kohta esitatakse liitumistingimustes. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni oluline osa. Liitumispunkti puudumisel on ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni piiriks kinnistu piir.

(2)               Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri. Kui liitumispunkti ei ole võimalik eelnimetatud tingimustel määrata, määratakse see vee-ettevõtja ja kliendi vahelisel kokkuleppel.

(3)               Kui kliendi kinnistu ei piirne üldkasutatava maaga, loetakse liitumispunktiks üldkasutatava maa ja esimese sellega kokkupuutuva kinnistu liitumispunkt. Kinnistutel asuvaid kaasomandis olevaid torustikke peavad omanikud ise ühiselt teenindama (hooldus, remont jne).

(4)               Veevärgil on liitumispunktiks peakraan, kanalisatsioonil kontrollkaev (toru). Kui olemasoleval torustikul peakraan või kontrollkaev puudub või asub kinnistu piirist kaugemal kui üks meeter ning liitumispunkti asukoht ei ole käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt poolte vahel teisiti kokku lepitud, määratakse ajutine liitumispunkt kuni torustiku vajalike ümberehitusteni.

(5)               Liitumispunkt fikseeritakse kirjalikult piiritlusaktis koos skeemiga, mis on koos liitumislepingu ja liitumistingimustega teenuslepingu lahutamatu osa.

(6)               Kinnistu piiride või hoonestuse muutmise korral tuleb kliendil see eelnevalt kooskõlastada omavalitsuse ja vee-ettevõtjaga. Kui seoses sellega tekib vajadus liitumispunktide või teiste veevärgi- või kanalisatsioonirajatiste ümberehituseks, seab vee-ettevõtja koos vallavalitsusega tehnilised tingimused koos teostustähtajaga 30 kalendripäeva jooksul kooskõlastamise taotluse esitamise päevast arvates.

§ 6. Ühisveevärgi veerõhk ja ühiskanalisatsiooni paisutustase

(1)               Veerõhu liitumispunktides määrab vee-ettevõtja piirkonniti kehtestatud üldplaneeringu alusel, lähtudes hoonestuse valdavast kõrgusest ja võrgurajatiste tehnilisest lahendusest.

(2)               Vähim nõutud veerõhk, mõõdetuna maapinna kõrgusel, on ühekorruselise hoonestuse korral 20 m veesammast (edaspidi m H2O), millele hoonestuse iga järgmise korruse kohta lisandub 4 m H2O. Kui kinnistul vajatakse suuremat veerõhku, peab rõhu tõstmise korraldama klient oma rõhutõsteseadmega ja oma kulul.

(3)               Rõhk ei tohi langeda torustikus alla 10 m H2O ega ületada 60 m H2O.

(4)               Paisutustase ühiskanalisatsioonis on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ja esitatakse liitumistingimustes. Kui paisutustase ei ole ette antud, siis on selleks reovee-kanalisatsiooni korral liitumispunkti poolt esimese ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva kontrollkaevu kaane kõrgus. Kui reovee isevoolne või üleujutusriskita ärajuhtimine ei ole tagatud, peab klient reovee ülepumpamise või paisutustasemest allpool asuvate ruumide ja pindade kaitse korraldama oma seadmetega oma kulul.

§ 7. Ajutised torustikud

(1)               Vee-ettevõtja võib lubada tähtajalist veekasutust või reovee ärajuhtimist ajutiseks tarviduseks (ehituseks, kaubanduseks, kastmiseks) tema poolt väljastavate tehniliste tingimuste ja tähtajalise teenuslepingu alusel eelneva liitumislepingule.

(2)               Ajutiste torustike ehitamise, hoolduse ja likvideerimise korraldab tähtajalise teenuslepingu taotleja oma kulul. Kui selliseid ühendusi ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga tähtaegselt ei likvideerita, võib seda teha vee-ettevõtja kliendi kulul.

(3)               Ajutiste torustike kohta kehtivad kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni nõuded. Liitumispunktideks ajutiste torustike ja ühisveevärgi või ühiskanalisatsiooni vahel on nende ühinemiskohad. Veetorustike ühinemiskohal peab olema sulgur ja tagasilöögiklapp.

(4)               Tähtajalise teenuslepingu taotlejal tuleb veekasutuse ja reovee ärajuhtimise arvestuse pidamiseks oma kulul paigaldada ajutisele torustikule vee-ettevõtja nõuetele vastav veemõõdusõlm ja arvesti, kui taotleja ja vee-ettevõtja ei ole kokku leppinud teisiti.

§ 8. Nõuded kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ehituse, korrasoleku ja hoolduse kohta

(1)               Vee tagasivoolu vältimiseks kinnistu veevärgist ühisveevärki peab kinnistu veemõõdusõlmele olema paigaldatud tagasilöögiklapp.

(2)               Kinnistu kanalisatsioonil peavad allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reovee äravooludel olema kaitseseadmed uputuste vältimiseks.

(3)               Vee-ettevõtjal on õigus nõuda, et kanalisatsiooni ühendustorustik oleks ventileeritud kinnistu kanalisatsiooni kaudu läbi vähemalt ühe välisõhku avaneva ventilatsioonitoru.

(4)                 Klient on kohustatud:

1)                 kasutama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni selliselt ja hoidma need sellises korras, et need ei oleks ohuks kinnistul viibijatele, ei kahjustaks ühisveevärki või –kanalisatsiooni ega takistaks teenuse osutamist teistele klientidele;

2)                 tagama juurdepääsu sisendustoru kohal olevale maa-alale toru kontrollimiseks ning sisendustoru nähtava lekke ilmnemisel või sellekohase kahtluse tekkimisel teatama sellest vee-ettevõtjale;

3)                 lubama paigaldada kinnistu veevärgile veearvesteid ja neid hooldama;

4)                 lubama vee-ettevõtjal võtta kinnistu võrgust vee- ja reoveeproove ja Terviseametil veeproove;

5)                 hoidma tema puhastusalal ja kinnistul asuvad kanalisatsiooni kontrollkaevud ja peakraani luugid lume ja jäävabad;

6)                 jälgima liitumispunktide luukide ja ühisveevärgi tähissiltide seisundit ning teavitama ettevõtjat nende vigastustest ja kaotsiminekust.

(5)               Kinnistul on keelatud ühendused, mis ohustavad ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni tööd või nende kasutajaid. Keelatud ühenduseks loetakse:

1)                 ühendus, mis võimaldab reostunud või reostusohtliku vee, samuti töödeldud (muudetud kvaliteediga) või kõrge temperatuuriga vee või auru, ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamist või imbumist veevärgiga ühendatud seadmetest või süsteemidest nii normaal- kui alarõhu korral veevärgis;

2)                 ühendus, mis võimaldab ühisveevärgiga vahetult ühenduses (vaba väljavooluta, torukatkestita, jms) olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest;

3)                 kinnistu veevärgi vahetut ühendust kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja –kaevudega, vedelike reservuaaridega (v.a joogivee reservuaarid), kõrgsurveseadmetega, samuti seadmestikuga, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid;

4)                 ühendus, mis võimaldab juhtida sademevett reoveekanalisatsiooni, kui see ei ole kokku lepitud vee-ettevõtja ja kliendi vahelise lepinguga.

(6)               Kui kliendi tehtud keelatud ühenduse, ühiskanalisatsiooni ohustava reostuse ärajuhtimise või kliendi muu süülise tegevuse tõttu on reostunud vesi ühisveevärgis, rikutud ühiskanalisatsiooni rajatist või tekitatud kahju keskkonnale, siis kahju hüvitab klient seadusega ettenähtud korras.

§ 9.  Veeseadmete plommimine

(1)               Vee-ettevõtjal on õigus kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil plommida:

1)                 vee- ja reoveearvesti liitmik ning arvesti elektritoite ja –ülekande süsteem;

2)                 kinnistu veevärgi sisendus- ja kanalisatsiooni väljundtorustik;

3)                 ühendused, mis võimaldavad veevõttu enne veearvestit.

(2)               Plommide paigaldamine vormistatakse kahepoolse aktiga, mille kohaselt klient vastutab plommide säilimise eest ning on kohustatud otsekohe teatama vee-ettevõtjale nende kaotsiminekust või rikkumisest.

(3)               Kliendil on keelatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni juurde kuuluvate ning kinnistuvõrkude plommitud sulgurite omavoliline avamine või sulgemine.

(4)               Eemaldatud plommide tagasi paigaldamise kulud kannab klient.

§ 10. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kontroll

(1)               Õigus teostada kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni süsteemi koosseisu ja korrasoleku kontrolli on vallavolikogu otsusega volitatud isikul (edaspidi volitatud isik) ja/või vee-ettevõtjal vastavalt teenuslepingule ja käesolevale eeskirjale.

(2)               Kontrolli käigus leitud puuduste või rikkumiste kohta koostatakse kahes eksemplaris akt, millest üks jäetakse kliendile. Akt on sõltuvalt puuduste või rikkumiste iseloomust tähtajaliste teadete või ettekirjutuste, vee andmise ja reovee ärajuhtimise katkestamise, kahjuhüvitise ning seadusjärgsete trahvide määramise aluseks.

3. peatükk

TEENUSE OSUTAMISE KATKESTAMINE JA TAASTAMINE NING TEENUSE OSUTAMINE AVARIIOLUKORRAS

 

§ 11. Vee andmise ja reovee ärajuhtimise katkestamine ja taastamine

(1)               Vee-ettevõtjal on kohustus klienti eelnevalt kirjalikult hoiatada, kuid mitte varem kui hoiatusest kahe nädala möödumisel, katkestada kliendile vee andmine ja reovee ärajuhtimine, kui selleks esineb vähemalt üks järgmistest alustest:

1)                 klient on viivitanud veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste arve või muude maksekohustuste tasumisega üle kahe nädala, maksetähtaja saabumisest arvates;

2)                 klient ei võimalda kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kontrollimist, veearvesti hooldust või veearvesti näitude lugemist, kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile plommide paigaldamist ning vee- ja reoveeproovide võtmist;

3)                 klient ei ole arvesse võtnud vee-ettevõtja või volitatud isiku tähtajalisi teateid või täitnud käesolevast eeskirjast tulenevaid ettekirjutusi;

4)                 klient ei ole taganud kinni pidanud vee tarbimise ja reovee ärajuhtimise nõuetest või liitumistingimuste kohasest veetarbimise ja reovee ärajuhtimise hulgast.

(2)               Vee-ettevõtjal on õigus eelneva kirjaliku hoiatuseta katkestada kliendile vee andmine ja reovee ärajuhtimine:

1)                 omavolilise veevõtu või reovee ärajuhtimise ilmsikstulekul;

2)                 kinnistu veevärgist või kanalisatsioonist lähtuva reostuse korral, mis ohustab ühisveevärki või –kanalisatsiooni, inimeste elu või tervist või keskkonda;

3)                 sisendustoru lekke ilmnemisel.

(3)               Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 kohasel tegutsemisel ei ole rikkumiste või puuduse kohta vormistatud akti üleandmisega klienti katkestuse põhjusest teavitatud, tuleb katkestamise põhjustest teavitada klienti kirjalikult esimesel võimalusel.

(4)               Vee andmine ja reovee ärajuhtimine taastatakse kliendi kirjaliku taotluse alusel pärast katkestamise põhjuste kõrvaldamist ja sellega vee-ettevõtjale tekitatud kahju hüvitamist. Omavolilisi liitumisi ei aktsepteerita.

(5)               Vee-ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistule vee andmise ja reovee ärajuhtimise eeskirja kohase katkestamise korral sellest kliendile või kolmandale isikule põhjustatud võimalike kahjude eest.

(6)               Vee andmise ja reovee ärajuhtimise katkestamise põhjuseks ei saa lugeda seda, et vee-ettevõtja ja kliendi vahel puudub kirjalik leping, kui vee-ettevõtja esitab regulaarselt veeteenuste arveid ja klient on arved õigeaegselt tasunud.

(7)               Erakorraliste asjaolude korral on vallavalitsusel või vee-ettevõtjal õigus piirata ühisveevärgi vee kasutamist kastmiseks.

§ 12. Vee andmine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni avarii ning remonttööde korral

(1)               Vääramatu jõu tõttu tekkinud veevarustuse või reovee ärajuhtimise katkemisel teostab klientide veega varustamist või reovee ärajuhtimist vee-ettevõtja, lähtudes vallavalitsuse antud korraldustest.

(2)               Vee-ettevõtjal on õigus piirata või katkestada klientidele vee andmine ja reovee ärajuhtimine avariiliste ja plaaniliste remonttööde korral. Kui veekatkestus toimub remonttööde tõttu, mis kestavad enam kui 10 tundi, tagab vee-ettevõtja mõistliku aja jooksul, kuid vähemalt 24 tunni pärast, ajutise veevõtu võimaluse klientide esmasteks vajadusteks.

(3)               Vee-ettevõtja on kohustatud teavitama vallavalitsust ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajatiste plaaniliste ehitus- ja remontööde ajast hiljemalt kaks nädalat enne tööde algust ja avariiliste remonttööde aja vahetult pärast seda, kui vee-ettevõtja on avariiteate registreerinud. Plaaniliste remonttööde algusest ning nendega seotud vee andmise ja reovee vastuvõtu piiramisest või katkestusest teavitatakse kliente kirjalikult (s.o e-posti või posti teel) vähemalt viis päeva enne tööde algust.

(4)               Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 kohasest teavitamise kohustusest kinni ei peeta, vastutab vee-ettevõtja plaaniliste remonttööde tõttu kliendile vee andmise või reovee ärajuhtimise piiramisest või katkestamisest põhjustatud võimalike kahjude eest.

(5)               Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise või reovee ärajuhtimise vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui need on toimunud vääramatu jõu tagajärjel. Kui vee-ettevõtja on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni hooldus- või remonttööde käigus põhjustanud kliendi kinnistu veevärgi või kanalisatsioonile kahjustusi või ruumide üleujutusi, korvab vee-ettevõtja kliendile kahjustuste kõrvaldamiseks vajalikud kulud.

(6)               Teemaa või tänava pinnale ulatuvate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste purunemise või rajatiste purunemisest põhjustatud teepinna vajumise korral tähistab vee-ettevõtja teelõigu liikluskorraldusvahenditega ja likvideerib purunemise või vajumise kooskõlastatult tee või tänava omanikuga.

4. peatükk

OMAVOLILINE VEEVÕTT JA REOVEE ÄRAJUHTIMINE

 

§ 13. Omavolilise veevõtu ja reovee ärajuhtimise määratlus

(1) Omavoliliseks veevõtuks või reovee ärajuhtimiseks loetakse juhtumit, mil:

1) isikul puudub vee-ettevõtjaga kirjalik leping, välja arvatud ühisveevärgi -ja kanalisatsiooni seaduse § 8 lõikes 41 sätestatud juhul;

2) torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile ning vee- või reovee mõõdusõlmele vee-ettevõtja pandud plommid on eemaldatud või rikutud;

3) vee- või reoveearvesti taatlusplomm on eemaldatud või rikutud;

4) vee- või reoveearvesti näitusid on moonutatud või arvesti on rikutud või eemaldatud;

5) kinnistu veevärgile on enne veearvestit monteeritud veevõttu võimaldav ühendus;

6) vee-ettevõtja loata toimub kontroll- või muu kaevu kaudu reovee või fekaalide purgimine ühiskanalisatsiooni või reovee kanalisatsiooni juhitakse sademevett;

7) pannakse toime tegu, mis on suunatud teenuste tarbimisele selle eest määratud hinda maksmata.

(2) Vee omavolilise kasutamise või reo- ning sademevee omavolilise ärajuhtimise ilmsiks tulekul

koostab ülevaatust teinud volitatud isik või vee-ettevõtja rikkumist määratleva akti.

§ 14. Omavoliliselt võetud vee ja omavoliliselt ära juhitud reo- ning sademevee mahu ja maksumuse määramine

(1) Omavolilise veevõtu ilmsiks tulekul tasub klient vee-ettevõtjale hüvitist toru läbilaskevõime järgi toru avamise, rikkumise, ühenduse või plommi eemaldamise kohas arvestusega, et töötab kogu toru ristlõige 24 tundi ööpäevas vee voolukiirusega 0,5 m/sek. Veearvesti ja veemõõdusõlme plommide rikkumise või eemaldamise või arvesti näitude moonutamise korral võetakse läbilaskevõime määramisel aluseks arvesti arvestuslik siseläbimõõt. Kui omavoliliselt võetud vett oli võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitisele tasu selle ärajuhtimise eest. Hüvitis arvutatakse kehtivatest veevarustuse ning reovee ärajuhtimise teenuste hindadest lähtudes.

(2) Omavolilise reo- ning sademevee ära juhtimise ilmsiks tulekul tasub klient vee-ettevõtjale hüvitist:

1) ühisveevärgist või muust veeallikast (sõltuvalt vee saamise kohast) kliendi kinnistu veevärki suubuva veetoru läbilaskevõime järgi vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 kohasele arvestuskorrale;

2) reoveearvesti või mõõdusõlme plommide rikkumise või näitude moonutamise korral vastavalt

käesoleva paragrahvi lõike 1 kohasele arvestuskorrale arvesti toru arvestusliku siseläbimõõdu järgi;

3) sademevee ärajuhtimisel reoveekanalisatsiooni iga sademevee vastuvõtu- või ühenduspunkti (restkaevu, drenaažiühenduse, kanalisatsiooni kontrollkaevu korraldatud äravoolu, katuseäravoolu  jne) pealt, lähtudes äravoolust 75 m3 kalendrikuus ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnast.

(3) Kui omavoliline reovee või fekaalide ärajuhtimine (purgimine) toimus teisaldatavate mahutite täitmiseks või tühjendamiseks, tasub vee võtja või ärajuhtija vee-ettevõttele hüvitist, lähtudes kasutatud mahuti mahust ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnast, kusjuures maksimaalselt on võimalik nõuda tasu 15-kordselt mahuti mahu eest.

(4) Omavolilise veekasutuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise kestus arvutatakse tagasi päevani, mil volitatud isik või vee-ettevõtja võis veenduda omavolilise veekasutuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise puudumises ja selle dokumenteerida, kuid mitte üle kuue kalendrikuu tagasi.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud hüvitise määrasid võib vee-ettevõtja vähendada, lähtudes faktilistest tingimustest ja tehnilistest asjaoludest.

(6) Omavolilise veekasutuse või vee ärajuhtimise juhtudel, mille mahu ja maksumuse arvestus ei mahu käesoleva paragrahvi lõigete 1, 2 ja 3 kohase arvestuskorra alla, määrab hüvitise volitatud isik vee-ettevõtja tehniliste arvestuste alusel.

5. peatükk

NÕUDED ÄRAJUHITAVA REOVEE KOHTA

§ 15. Reovee ärajuhtimise nõuded ja tingimused

(1)               Ühiskanalisatsiooni on lubatud juhtida ainult sellist reovett, mis ei kahjusta kanalisatsiooni ehitisi ja seadmeid ning on puhastusseadmetes puhastatav.

(2) Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida reovett, mis sisaldab:

1) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid;

2) torustikule kleepuvaid ja ummistusi tekitavad ained;

3) inimesele ja keskkonnale ohtlikke aineid ja gaase;

4) radioaktiivseid aineid;

5) inimesele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust;

6) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid;

7) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid.

(3) Ärajuhitava reovee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 40o C.

(4) Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid jms, sh purustatud kujul.

(5) Reovee ärajuhtimisel on keelatud tekitada nii hüdraulilisi kui ka reostuslikke löökkoormusi.

(6) Avariijuhtudest, mis on põhjustanud ärajuhitava reovee reostusnäitajate tõusu või täiendavate kanalisatsioonirajatistele, inimesele või keskkonnale ohtlike saasteainete sattumise ühiskanalisatsiooni, on klient kohustatud viivitamatult teatama vee-ettevõtjale ohutusmeetmete rakendamiseks.

§ 16. Ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostusnäitajate piirväärtused

(1) Ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostusnäitajate piirväärtused on järgmised:

1) üldreostusnäitajate piirväärtused

Reostusnäitaja tähis mõõtühik reostusgrupid Piirväärtus
I II III
Vesinikioonide minimaalne sisaldus pHmin pH-ühik       6.5
Vesinikioonide maksimaalne sisaldus pHmax pH-ühik       8.5
Heljuvainete sisaldus   mg/l       200
Biokeemiline hapnikutarve BHT7 mg/l       200
Keemiline hapnikutarve KHT mg/l       500
Polaarsete süsivesinike sisaldus   mg/l       50
Naftasaaduste sisaldus   mg/l       1.5
Üldlämmastiku sisaldus   mg/l       60
Ühealuseliste fenoolide sisaldus   mg/l       2.9
Kahealuseliste fenoolide sisaldus   mg/l       15
Pindaktiivsete ainete sisaldus   mg/l       44
Üldfosfori sisaldus   mg/l       9
Sulfaatide sisaldus   mg/l       80

2) ohtlike ainete reostusnäitajate piirväärtusteks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 10 lõike 2 alusel keskkonnaministri kehtestatud piirväärtused.

(2) Vee-ettevõtja on kohustatud kliendilt vastu võtma reovett, mille reostusnäitajad ei ületa käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud piirväärtusi, ning reovett, mille jaoks saasteainete sisalduse piirväärtusi ei ole kehtestatud, kui need ained ei kahjusta ühiskanalisatsiooni ega põhjusta puhastusprotsessi häireid.

(3) Kui reovee reostusnäitajad ületavad käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaseid piirväärtusi, on klient kohustatud enne reovee ühiskanalisatsiooni juhtimist kasutama eelpuhastust.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud reostusnäitajate piirväärtuste ületamise korral loetakse seda reovett ühiskanalisatsiooni, inimese elu või tervist või keskkonda ohustavalt reostatuks, kui selline ületamine ei ole lubatud ülenormatiivse reostuse grupi kohaselt (ülenormatiivse reostustasu maksmisega) või teenuslepinguga.

§ 17. Reovee reostusnäitajate kontrollimine

(1) Kliendi reovee reostusnäitajate kontrollimise proovivõtu kohaks on kontrollkaev, mis fikseeritakse teenuslepingus. Kontrollkaevuks on kinnistu kanalisatsiooni viimane kontrollkaev enne liitumispunkti, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kui kontrollkaev ei ole teenuslepinguga määratud, võetakse proov liitumispunktist või selleks sobivast kinnistupoolsest kontrollkaevust.

(2) Reovee proovivõtu sageduse ja proovis reostusnäitajate loetelu ning reostusgrupi määrab vee-ettevõtja, lähtudes reostuse iseloomust ja tasemest. Klient, kes kasutab oma tegevusalas või tehnoloogias ohtlikke aineid sisaldavat tooret, abimaterjale, pooltooteid või kemikaale, on kohustatud teatama vee-ettevõtjale kõigist reoveega ärajuhitavatest saasteainetest ja kinnistul kasutatavatest või hoitavatest ohtlikest ainetest ja materjalidest, sealjuures bakterioloogiliselt ja radioaktiivselt ohtlikest ainetest ja materjalidest.

(3) Proove võtab vee-ettevõtja proovivõtja kliendi esindaja või volitatud isiku juuresolekul. Proovivõtja peab olema atesteeritud keskkonnaministri kehtestatud korras ja omama asjaomast tunnistust. Vee-ettevõtja korraldab proovide analüüsi veeuuringuteks akrediteeritud laboratooriumis.

(4) Proov võetakse punktproovina, järgides keskkonnaministri määrusega kehtestatud proovivõtmise nõudeid.

(5) Reovee proovide võtmine vormistatakse proovivõtu protokolliga kahes eksemplaris, millest üks antakse pärast proovide analüüsimist koos analüüsiandmetega kliendile.

 (6) Kui proovivõtu analüüsi andmetel põhjustab reovee reostusnäitajate tase reovee reostusgrupi muutumist, väljastatakse kliendile sellekohane kirjalik teatis kahe nädala möödumisel proovivõtu päevast arvates.

(7) Kui proovi analüüsi andmetel reovee reostusnäitajate tase ületab käesolevas eeskirjaga määratud saasteainete piirväärtusi on vee-ettevõtjal õigus võtta ülenormatiivse reostuse tasu kuni uue proovi analüüsi andmete esitamiseni, millest peab selguma et saasteainete (k.a ohtlike ainete) sisaldus vastab eeskirjas või teenuslepingus märgitule.

6. peatükk

VEE MÕÕTMINE NING REOVEE ARVESTUS NING TEENUSTE EEST

TASUMINE

 

§ 18. Vee mõõtmine

(1) Kinnistu veevärk peab olema varustatud veemõõdusõlmega.

(2) Kinnistul tarbitav vesi peab olema mõõdetud ühes veemõõdusõlmes. Enam kui ühe veemõõdusõlme rajamine kinnistule ühisveevärgist saadava vee mõõtmiseks võib toimuda erandina vee-ettevõtja loal.

(3) Veemõõdusõlm peab asuma hoones sellise paigutusega, et sisendustoru oleks võimalikult lühike, või mõõdukaevus, kohe pärast sisendustoru suubumist kinnistule. Veemõõdusõlm peab asuma kuivas ja valgustatud ruumis, kus temperatuur ei tohi langeda alla +4º C.

(4) Veemõõdusõlm paigutatakse vee-ettevõtja otsusel mõõdukaevu, kui:

1) hoones puudub selle paigutamiseks võimalus;

2) kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine;

3) sisendustoru kinnistul osutub pikemaks kui 50 m.

(5) Veemõõdusõlme asukoht ja ehitus peavad vastama vee-ettevõtja esitatud tehnilistele nõuetele. Vee-ettevõtja paigaldab oma veearvesti veemõõdusõlme, kui klient ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti. Arvesti, mille klient paigaldamiseks üle annab, peab vastama vee-ettevõtja tehnilistele nõuetele.

(6) Vee-ettevõtja paigaldab veearvesti omal kulul kliendi kinnistu nõuetekohasesse veemõõdusõlme viie tööpäeva jooksul pärast teenuslepingu sõlmimist ning teostab ka edaspidist veearvesti hooldust ja taatlust. Teenuslepingu lõpetamisel demonteerib vee-ettevõtja arvesti.

§ 19. Kliendi kohustused veearvesti toimimise tagamiseks

(1) Klient peab tagama:

1) veearvesti säilimise vigastamatuna ning selle kaitsmise külmumise või ülekuumenemise eest;

2) veemõõdusõlme ruumi või mõõdukaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse, samuti ruumi valgustatuse;

3) veemõõdusõlme armatuuri töökorras oleku;

4) juurdepääsu veemõõdusõlmele ning selle lähimale ümbrusele veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks;

5) veearvesti nähtavuse.

(2) Veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest või ülekuumenemisest peab klient otsekohe vee-ettevõtjale teatama.

(3) Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud (ka külmunud või kuumenenud) või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja viie tööpäeva jooksul pärast seda, kui klient on tekitatud kahjude eest määratud hüvitise vee-ettevõtjale tasunud. Veearvesti tehnilise rikke korral, mis ei sõltunud kliendist, asendab vee-ettevõtja arvesti tasuta.

(4) Klient võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva veearvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab kulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja.

§ 20. Kliendi veearvestus

(1) Kliendile antava vee arvestus toimub kinnistu veevärgile paigaldatud veearvesti näitude järgi.

(2) Veearvesti rikke korral või kui veearvesti ei toimi nõuetekohaselt muul põhjusel ja klient ei ole selles süüdi, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kaheteistkümne kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Juhul kui kliendi tarbimise periood oli lühem kui kaksteist kuud, võetakse aluseks kliendi tarbimise perioodi keskmine ööpäevane tarbimine. Nimetatud tasu arvestamise kord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni.

(3) Kui käesoleva eeskirja § 19 lõike 4 kohasel erakorralisel taatlusel osutus veearvesti mõõteviga lubatust  suuremaks, teeb vee-ettevõtja vea ulatuses tarbitud veekoguse ümberarvestuse arvesti paigaldamise kuupäevast möödunud poole aja, kuid mitte rohkem kui kuue kuu eest.

(4) Kinnistusisese tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vee eest tasub klient veearvesti näidu järgi üldistel alustel. Kui vesi ei läbinud arvestit, teeb käesoleva eeskirja § 10 lõikest 4 tulenevatel juhtudel veekasutuse akti ja kuluarvestuse vee-ettevõtja.

§ 21. Veekulu arvestus veearvesti puudumisel

(1) Veearvesti puudumise korral arvestatakse kliendi tarbitud veekogus tarbijatepõhiselt. Tarbijapõhise hinna määrab vee-ettevõtja kooskõlastatult vallavalitsusega.

(2) Veetarbimise arvestamiseks käesoleva eeskirja paragrahv 21 lõike 1 kohaselt  teatab klient vee-ettevõtjale veetarbijate (elanikud, rentnikud) arvu. Klient on kohustatud kirjalikult teatama muutustest eespool toodud veetarbijate arvus mitte hiljem kui 7 päeva jooksul.

§ 22. Vee eritarvituste arvestus

(1) Vee, mida päästekeskus võtab avalikust veevõtukohast kahjutule tõrjumiseks, teisteks päästetöödeks või õppusteks, arvestus ja tasumine toimub vastavalt vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepingu tingimustele.

(2) Ühekordseid veetarvitusi (läbipesuks, katsetusteks jms) mõõdab või arvestab vee-ettevõtja iga kord vastavalt kasutusele.

§ 23. Reovee arvestus

(1) Reovee kogus, mille klient juhib ühiskanalisatsiooni, võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega. Reovee mõõtmist kasutatakse, kui klient seda soovib. Kõik mõõdusõlme ehitamise ning arvesti paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab klient.

(2) Kui klient saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud reovee kogus reoveearvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ega eelda muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Kõik reovee mõõdusõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõdusõlmede ehitamise ning arvestite paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab klient.

(3) Kui klient saab kogu vee muudest allikatest kui ühisveevärk ning tal puudub veearvesti tarbitava vee ja reovee koguse mõõtmiseks, arvestatakse ühiskanalisatsiooni teenuse eest tasu tarbijate arvu põhiselt. Tarbijapõhise hinna määrab vee-ettevõtja kooskõlastatult vallavalitsusega. Klient on kohustatud kirjalikult teatama muutustest eespool toodud veetarbijate arvus mitte hiljem kui 7 päeva jooksul.

(4) Reoveearvesti rikke korral arvutatakse ärajuhitud reovee kogus käesoleva eeskirja § 20 lõikes 2 sätestatud korras.

(5) Ühekordseid reovee ärajuhtimisi ühiskanalisatsiooni (läbipesu, katsetused jms) arvestab vee-ettevõtja iga kord vastavalt kasutusele.

§ 24. Reovee mõõtmine

(1) Reovee mõõdusõlme paigutus ja ehitus ning kasutatavad reoveearvestid peavad tehniliselt vastama vee-ettevõtja esitatud nõuetele. Reovee mõõdusõlme vaatab üle ja annab kasutusse lubamise aktiga vee-ettevõtja.

(2) Vee-ettevõtjal on õigus oma kulul kontrollida reoveearvesti täpsust enne taatlustähtaega.

(3) Klient peab täitma käesoleva eeskirja § 19 lõigetes 1 ja 2 veemõõdusõlme ja arvesti kohta sätestatud nõudeid ka reovee mõõdusõlme suhtes.

(4) Kui vee-ettevõtja on tuvastanud, et sademevesi satub suures koguses kinnistu reoveekanalisatsiooni ülenormatiivse infiltratsiooni või muul teel, on vee-ettevõtjal õigus teostada kinnistult ärajuhitava reovee koguse kontrollmõõtmist. Kliendil on õigus jälgida sellise mõõtmise teostamist. Mõõtmisandmed on aluseks kinnistu kanalisatsiooni võimalike tähtajaliste korrastusettekirjutuste tegemisel või teadete esitamisel ning ärajuhitava reovee eest tasumisel.

§ 25. Veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste eest tasumise kord

(1) Veevarustuse ning reovee ärajuhtimise teenuste arvepidamine toimub teenuslepingu alusel kooskõlas eeskirjaga. Klient registreerib vee- või reoveearvesti näidu ja teatab selle vee-ettevõtjale. Kasutatud vee või ärajuhitud reovee kogus arvestatakse kuupmeetri täpsusega.

(2) Arvestusperioodi alguskuupäeva ja kestuse määrab vee-ettevõtja teenuslepingus, kuid arvestusperiood ei tohi olla pikem kui kolm kalendrikuud.

(3) Abonenttasu määratakse kogu kalendriaasta tasuna, mida makstakse osade kaupa iga arvestusperioodi lõpus.

(4) Klient on kohustatud tasuma veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest vee-ettevõtjale teenuslepingus kokkulepitud ajal vastavalt vee-ettevõtja esitatud arvele. Kui arve tasumise tähtaeg ei ole kokku lepitud, on klient kohustatud tasuma arve kümne kalendripäeva jooksul arve kättesaamisest arvates. Arve loetakse kätte saaduks, kui see on esitatud teenuslepingus märgitud kliendi posti- või e-postiaadressile ja postitamisest on möödunud viis päeva. Arve loetakse tasutuks kuupäeval, mil raha on vee-ettevõtja arvelduskontole laekunud. Nimetatud tähtaegade ületamise korral tasub klient vee-ettevõtjale viivist vastavalt teenuslepingule.

(5) Viivise suurus lepitakse kokku teenuslepingus, kuid see ei või olla suurem kui 0,2% tasumata summast päevas. Viivist ei tasuta, kui klient ei ole temast olenemata põhjustel arvet saanud või ei ole saanud seda õigeaegselt või esitatud arve on ebaõige.

(6) Pretensioone arvete õigsuse asjus võib klient vee-ettevõtjale esitada kümne tööpäeva jooksul arve kättesaamise päevast arvates. Pretensioon lahendatakse kümne tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates. Klient on kohustatud arve tasuma kümne päeva jooksul pärast pretensioonilahendi kättesaamist.

 7. peatükk

TEENUSLEPINGU SÕLMIMINE JA LÕPETAMINE

 § 26. Teenuslepingu sõlmimine

(1) Teenusleping sõlmitakse kliendi ja vee-ettevõtte vahel määramata ajaks, kui on täidetud käesoleva eeskirja, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja ning liitumislepingu tingimused. Kuni liitumistasu viimase osamakse tasumiseni võib teenuste kasutamiseks sõlmida tähtajalise teenuslepingu. Leping lõpetatakse ja sõlmitakse uus kui piirkonnas tegutsev vee-ettevõte vahetub.

(2) Eeskirjakohase tähtajalise või tähtajatu teenuslepingu sõlmimiseks peab klient esitama vee-ettevõtjale vormikohase avalduse, kinnistu omandiõigust tõendavad dokumendid ning eeskirjast ja muudest õigusaktidest tulenevad lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid.

(3)               Kui kinnistu, maa või ehitis kui vallasasi on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgist vee võtmiseks või reovee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks üks kirjalik leping kaasomanike enamiku otsuse alusel nende volitatud esindajaga vastavalt asjaõigusseadusele. Lepingu üks pool on vee-ettevõtja ja teine pool kõik kinnistu, maa või ehitise kui vallasasja kaasomanikud volitatud esindaja kaudu.

§ 27. Tähtajalise teenuslepingu sõlmimine

(1) Eeskirja § 7 lõike 1 kohase tähtajalise teenuslepingu sõlmimiseks esitab klient avalduse ja dokumendid, mis tõendavad tähtajalise teenuse kasutamise vajadust. Avalduse alusel esitab vee-ettevõtja tehnilised tingimused. Paigaldatud torustikud ja seadmed vaatab üle vee-ettevõtja esindaja, kes nende nõuetele vastavuse korral vormistab kasutusele lubamise akti, mille alusel sõlmitakse teenusleping.

(2) Kui tähtajalist teenuste kasutamist soovitakse olemasolevate või ehitatavate kinnistu ühendustorude kaudu (ehitusaegne veekasutus), mis edaspidi jäävad alalisse kasutusse, sõlmitakse teenuste osutamise tähtajaline leping eeskirja § 27 lõigete 1 ja 2 kohaselt.

 (1) Ühekordse veekasutuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise loa saamiseks esitab seda soovinud isik vabas vormi avalduse. Ühisveevärgist vee saamiseks või reo- ning sademevee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni koostatakse tähtajaline leping.

§ 28. Teenuslepingu ülesütlemine

(1) Kliendil on õigus teenusleping üles öelda võlaõigusseaduses ja teenuslepingus sätestatud tingimustel ja korras, kui ta ei soovi edaspidi teenuseid kasutada, samuti muudel lepingus ettenähtud juhtudel. Kinnistu omandiõiguse üleminekul teisele isikule on klient kohustatud kirjalikult teatama lepingu ülesütlemisest neliteist tööpäeva ette. Kui uus klient jätkab teenuste kasutamist, on ta kohustatud seitsme tööpäeva jooksul pärast kinnistu omandamist esitama avalduse koos kinnistu omandit tõendavate dokumentidega uue teenuslepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja lugeda veekasutust või reo- ning sademetevee ärajuhtimist omavoliliseks.

(2) Vee-ettevõtjal on õigus võlaõigusseaduses ja teenuslepingus sätestatud korras üles öelda kliendiga sõlmitud teenusleping:

1) juhul, kui klient ei ole vee-ettevõtja määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu kinnistule vee andmine või reovee ärajuhtimine oli käesoleva eeskirja alusel katkestatud;

2) juhul, kui kinnistu piiri muutumise või kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamise või muu teo tõttu ei ole klient enam kinnistu või ehitise kui vallasasja omanik või hoonestusõiguse alusel maa kasutaja;

3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga seotud ehitiste lammutamise korral;

4) juriidilise isiku lõpetamise korral kui juriidilisel isikul ei ole õigusjärglast;

5) muudel õigusaktidest või teenuslepingust tulenevatel põhjustel.

(3) Teenuslepingu ülesütlemisest käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel teatatakse kliendile kirjalikult, välja arvatud punktis 5 nimetatud juhul. Teenuslepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata. 

§ 29. Uue teenuslepingu sõlmimine

(1) Kliendil on ühe aasta jooksul pärast teenuslepingu lõpetamist õigus teenusleping uuesti sõlmida endises mahus ja tingimustel liitumislepingut sõlmimata, kui teenuslepingu lõpetamise põhjused on nõutud viisil kõrvaldatud ja olemasolevaid ühendustorusid on võimalik kasutada. Teenuslepingu uuesti sõlmimiseks tuleb avaldajal eelnevalt tasuda vee-ettevõtjale vee andmise või reovee ärajuhtimise taastamise kulud.

(2) Kui ühe aasta jooksul pärast teenuslepingu lõpetamist ei ole lepingut käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt uuesti sõlmitud, on vee-ettevõtjal õigus lahutada kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistest. Kui edaspidi soovitakse veevarustuse või reovee ärajuhtimise teenuseid kasutada, tuleb sõlmida liitumisleping.

8. peatükk

LÕPPSÄTTED

 

§ 30. Vaidluste lahendamine

Eeskirja täitmisel kliendi ja vee-ettevõtja vahel tekkivad lahkarvamused lahendatakse läbirääkimiste teel või õigusaktidega kehtestatud korras.

 § 31. Eeskirja kehtetuks tunnistamine

Käesoleva määruse jõustumisega kaotab kehtivuse Taheva Vallavolikogu 21. aprill 2003. a määrus nr 7 “Taheva valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga kasutamise eeskirja kinnitamine”.

 

Greaton CMS