Postimehes avaldatud artiklis selgitab Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevjuht Raili Kärmas, et Eesti veesektor on rangelt reguleeritud valdkond, kus vee-ettevõtete tulukus on seadusega piiratud. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus seab vee-ettevõtjate ärikasumi ülempiiriks kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC), mille Eestis on Konkurentsiamet määranud 6,28 protsendiks ning mis kehtib ühtselt kõikidele vee-ettevõtetele.

Kärmas rõhutab, et põhjendatud tulukus on hädavajalik selleks, et veesektorisse saaks pidevalt investeerida. Need investeeringud on vajalikud joogivee kvaliteedi tagamiseks, vee- ja kanalisatsioonitorustike ning seadmete töökorras hoidmiseks ja teenuse toimepidevuse kindlustamiseks ka tulevikus. Vee-ettevõtted teenivad tulu vaid teenuse osutamiseks vajalikku taristusse tehtud investeeringutelt. Arvestades Eesti veetorustike võrgustiku ulatust (üle 17 600 km nii vee- kui kanalisatsioonitorustikke, lisaks ka sademeveetorustik), veetöötlusjaamade ja reoveepuhastite maksumust, on pidevad investeeringud vältimatud.

Artiklis tuuakse välja ka seda, et veeteenuste kulud Eestis on leibkondade sissetulekuga võrreldes mõõdukad, moodustades keskmiselt vaid umbes ühe protsendi netosissetulekust.

Artiklit saab lugeda siit.